postitan selle loo:
ukrainakeel siis nõndaks.
ja elu on imelik. ilmselt sellepärast, et ma ise teen selle imelikuks ja keeruliseks. ja mind hirmutavad mu enda mõtted (mitte ainult eskalaatoril põuepommari ettekujutamine või trammi alla jäämise visualiseering...). ma ise hirmutan ennast, ja vist ka teisi.
ei saa mitte rõõmus olla.
ei saa mitte rõõmus olla.
No comments:
Post a Comment