Selle vaikuse ja valguse, pleekinud betoonpinna ja tsementplaatide all, peal, kohal, ümber.... on veel midagi. Jalutades ülikooli raamatukogu eest mööda, lõõskava päikesepaistelise laupäeva hommikulpoolikul, tuled ikka mõttele: seal peab olema midagi veel.
Miks nii mõtlen: et seal peab midagi veel olema? Aga mõtlen – järelikult on. Peab olema. Ma ei tea, mis. Aga miski on. See kurikuulus ja äraleierdatud vaimuteema? Just. See ta on. Võib-olla seetõttu, et ma millegi originaalsema peale tulla ei oska? Aga vaim see on, võin kinnitada. Terve hunnik vaime. Dimensioon, mis ühendab kõiki vaime.
Postkaartkauni tänavapildi taga või sees, samaaegselt ja -kohaselt immitseb see vaimukogum vahel vaikse päikesepaistelise hommikuilmaga esiplaanile. Nähtamatult, ilmutades end sinu vaimusilmas, täpipealt kahe silma vahele jäädes. Ninakühmul. Mingi teine tasand. Peab vist parasjagu ka ajus olema.
Aeg kaob. Koht jääb. Erinevates valgustes, erinevate inimeste ja tegemistega, erinevate tundmustega... Maailmatäis mõndagi on sinna talletunud. Niisiis jääd vahel toppama sellesse sündmiste taasläbimängimise komejanti. Vaatad – betoon ja plaadid, lotmani torud, rohelised puulehed, mida tuul ei liiguta, sisisev päikesepalavus, mille taga, ees või sees, samal ajal on seal midagi veel. Valdav tundmus, et midagi on veel. Tipid trepist alla Vallikraavi ning mõtled sekundi: ma käisin seal jälle.
On ka Little Dragonit kuulatud seal. Little Dragonit on kuulatud palju. Omamoodi-teistmoodi "midagi veel" värk.
Yourstru.ly Presents: Little Dragon "Little Man" from Yours Truly on Vimeo.
No comments:
Post a Comment