käisin ka poolkogemata ja mõtlesin, mida kõike järgmisel aastal maha magada ei tohi. silma-kõrvaluugid lahti!
etendus ise oli kokkuvõttes armas, kuna japsid on armsad (marifakt) ning nagu ma feissarist nägin, siis trupi eestvedajale toshikile meeldib flying lotus. (okeika, ebaolulisim ikka esile tuua! :-p)
aga esiteks arvan ma resoluutselt, etetet tükki tõesti nautida, tuleks mõista ja osata jaapani keelt, nii ei teki kontsentreerumishäireid (mis mul tekkisid küll). mida jälgida - eesti ja inglise keelseid supakaid seinal ning noogutada analüüsivalt " tunnen empaatiat selle konditsioneerijama üle ja kindlasti võib kõhus puhituse tunne tulla jajaa guugeldan pärast seda imeliku nimega satikat, millest jutt oli (satika nimi läks muidugi meelest, nagu ka ühe lihatoidu nimi).." või muutuvat värvide-varjude sümbioosi seinal või tüüpide vaos/tagasihoitud miimikat? kõik need erinevad osad näisid olevat võrdses kaalus - ükski neist ei tõusnud eriliselt esile. kontoriidüll? jah.
No comments:
Post a Comment