Kummaline.

Kummalisel kombel teevad mulle praegu võrdselt muret mu tähistaevast meenutav näonahk ja kl2 algav kontrolltöö, milleks konspekteerimist alsutasin (suure unega, loe: mitte kuigi edulise kiiruse ja mahuga) täna. Suure unega eile pidi magama minema ja muid asju tegema pluss oma mälu  proovile panema. Meelde ei tulnud kõige absurdsemad asjad nagu debesis ja davana vms. Ilmelt sellepärast, et ma just ei kasuta igapäevaselt seda sõna nii tihti. Mis nüüd järelemõtlemisel on väga loogiline, nagu läti keel üldse, haha. Ma jätkan ahhetamist, kui kummaline keel see on. Segapudi kõigist laenudest, sekka mõni väga omane sõna. Otrdiena - the other('s) day ? jnejnejne

ninii. Mari. Kus on su prioriteedid? Jäta see tähtkujude lugemine oma molu pealt, jäta blogis pläkutamine ja asu asja kallale. Hetkel tean vaid, et kui kuulen kusagil kedagi ütlemas Halliday, võin automaatselt piiksuda: "Valikud! Valikud!"  

ps. Silmasin eile olevust, kelle blogi vahel loen. Weird. They do exist....

psps. Sel sügisel olen saanud tunda sellist emotsiooni nagu solvumine. Üsna uus või unustatud  vana tunne. Ebamugav indeed.