jee, oodatult seltskondlikuks ja pisut ootamatumalt räpiliseks kujunes nädalavahetus. ka ootamatuid kohtamääre sisaldavaks. seetõttu laupäevaõhtuse kosjugini esikas oli pisut kurnav. kaks soojendajat kurnasid juba välja - ühed venekeelsed, keda ma nimekirjas ei märganud ega pole siiani viitsinud järgi vaadata, kes nad olid; teised ( well ok, okym riim sümpaatne) kõnelid kuidagi nii, et ei kõnetanud ühtegi rakku minus kui publikus. genka muidugi oli mahlakas, kuid selleks ajaks olime siis, nagu juba vihjamisi mainitud, ära kurnatud (eelmise õhtu-öö ja päeva tegemistest ka) ning lahkusime poole laivi pealt koju magama. sõnad peas ei olnud, kuigi ep käis taustaks terve õhtu. ja illustratsiooniks:
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu
Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...
-
üks tüdruk nägi unes taevalikku luuletust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. kirkas unenäos esinesin mingi luuletusega ja mõtl...
-
Mõlgutan sageli selle üle, kui kohatundlik ja kohalembene ma olen. Ka see praegune kodutee võib mulle kundagi nostalgiliselt armsaks saada....
No comments:
Post a Comment