ajutine seinakapina funksiv kastikogum @ grannies |
Vahepeal oli mul juba meelest läinud, kui otseselt humoorikad ja/või grotesksed võivad saagad olla ning ka nt 20.saj kirjutatud saagataolised romaanid, mis kätkevad endast toda viikingiaega. Pidin Orm Punasest paar peatükki lugema ja jäingi lugema, ei saanud käest panna. Äktšõnit ja naisi on ja raha ja luksust - Cartland meestele. Üks viimati ettejäänud stiilinäide:
"Mina olen maata mees," ütles Styrbjörn, "ja mul pole vara, et rahu pidada, sest minuga on nii, et ma olen parem kaaren kui see, keda kaarnad nokivad. Aga kui ma sinu juures külas olen, siis arvan, et pean rahu niisama hästi kui mõni teine, ükskõik mis jumalad ka pidu püsti ei paneks, sest sa oled olnud hea äiapapa, ja sinuga pole mul kunagi tüli olnud. Aga tõsi ta on, ja ma pean sulle nüüd ütlema, et sinu tütar Tyra on surnud; ja hoopis meelsamini oleksin toonud sulle paremaid uudiseid."
"See on kurb sõnum," ütles kuningas Harald. "Mille kätte ta suri?"
"Ta sai pahaseks, kui ma võtsin endale vendide hulgast sohinaise," ütles Styrbjörn, "ja sattus niii suurde raevu, et hakkas verd ülitama, ja siis jäi ta kiduraks ja suri ära. Aga muidu oli ta hea naine."
"Seda olen ma ammugi märganud, " ütles kuningas Harald, "et noored surevad kergemini kui vanad. Aga ärgem nüüd laskem sellel oma meelt liiga palju rõhuda, kui on jõulujoodud, ja mul on rohkem tütreid, kui ma oskan nendega midagi peale hakata..."
... ja kui Kristiina Lauritsatütre oleks kirjutanud mees? Võinohh... Jah...Vähem vaiba eem tegemist ja rohkem taplusi. Detailsemalt. Ja vähem pikalt-laialt-seletavat jumalasõna äkki ka.
Ja siis - peaks Game of Thrones'i teise hooaja juurde asuma - ja mida ma näen. Ma teadsin, et naabripoiss Peoelukas on kuidagi sarnase näoga. Emake loodus teab, millise näoga on kurjus vms...
No comments:
Post a Comment