Sunday, September 2, 2012

Lamb of distance

... aga kõigeparem on, kui külalised lahkuvad. Kasjust kõigeparem. Aga hea. Hea teada, et nad teinekord tulevad jälle. Tulevad. Distants on ka hea.

Mittemidagiütlev vaatlejaroll on enam-vähem minu hea. Vahepeal tundub, et ma ei saagi vist seda va päriselu(koodnimetus ma täpselt ise ka ei tea millele, mida see päriselu tähenda võiks, siblimised heaolu nimel vms) elatud. Distantsilt on kõik (saaks veel avaramalt ja üldisemalt?) kenam, pehmem, pisut ehk hoomatavam - suur detailne plörrindus on pisike täpike kauguses. Enamasti ikkagi täpp täpiks ei jää, kasvab ja kasvab, voahh!

Meeldiv ajadistants, Skanu Meza on ka alles oktoobris, kui ma õigesti mäletan. Ja Pariisiminek Novembris samuti ka kõnealune. Tukata Molly Nilssoni soeng ka? Ebameeldiv ajadistants - kooliga seotud otsused. Must lammas says hi! või.... Määäää! 


No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...