Lepatriinupojad

Leidsin toast lepatriinu. Ilmselt tuli ta koos tükikese loodusega, mis sageli lahtisest aknast kasesäbruga mu tuppa sajab või vanemate otse põllult toodud toidumoona ja saialillekimbuga. Igaljuhul ei olnud ma kuigi rõõmus seda väikest olendit nähes. Meenus kunagine tähenduslik suvine hetk Harjumäe murul kiirtoiduga maiustades. Võiksin selle seiga peas veel ja veel tähendusrikkamaks ja romantilisemaks mängida, kuid praegu on hilisöö ja mul on juhtmed sassis. Igaljuhul teatas ta selles kaunis hetkes täiesti kontekstisiseselt, et üks maailma kõige jubedamaid nähtusi on lepatriinude pojad (ma vist rääkisin kõrgusest?). Neid kardab ta kõige rohkem. Neid ta mäletab eeskätt bioloogiaõpikust. Seda pilti sai välditud. Nunnu mälestuse ajel tuulasin kodu läbi lootuses surmata kõik lepatriinupojad. Sest nad pole üldse nii armsad kui täiskasvanuna....