Mötlesin ka siis luuletuse teha meie uude sk blogisse, aga kuidagi ei tulnud pähe enam öelda asju sönadega, mis midagi üldse üle annaks. Ja elufilosoofiat ma lulladesse väga ei tavatse panna. Ainult nett ja natt mul olidki peakolus ja guugeldasin öökullihääli. Leidsin pro linnuhäälte blogi selle peale, aga guugl tahtis alguses üldsegi korrigeerida mu otsingu Ugly Bettiks. See selleks.
Mul on siin kakaokarva ööd viimasel ajal. Kui vörrelda, siis eelmisel aastal olid nad chai latte karva. Sellest eelneval aastal leidus päris mitu iirikohvikarva öökest. Oh neid karvu... Mustikamoosi ja mee segused pudrud leiavad aset nüüd hommikuti. See selleks.
Aga Riiast. Ma ei tohi Lätit vötta kui Löuna-Eestit! See ei anna head effekti mu elukorraldusele - ühegi latita kohapeal olla oli päris ok seekord, kuna latte oli teistel ja enamus tavaari sai osta Valgast. Aga natuke jamam on mu märkmikuga ja mönede kooliasjadega, mille koopiad önneks olemas ka siin, aga ikkagi. Nii lähedal ja nii kaugel asub Riia, ja smartposti seal pole, cargo vist on, aga jamps see postitamine ikkagi.
Plaanisin tegelikult lühikest postitust, kell on palju.
Seega siin all üks mu vähese akuga klöpsatud vähestest piltidest Laurel Halost. Jaa, oligi öhtu täht minu jaoks, sest me öigupoolest jöudsime päris hilja kohale ning paljud esinejad jäid üldse kuulmata vöi jäid lahjaks. Muidugi vöis töllerdamas näha kopsakas koguses eestlasi ja siis ka mu läti lemmik blogijat Agnesigat (HeleneVetiku analoog). Mina teda ei näinud, kuid N pani teda tähele ja kui ma täna talle Agnesigat tutvustasin, siis tuli talle see preili kohe tuttav ette.
Halo laiv kestis vist poolteist tundi. Selle aja sees jöudisin lava ees köikuda ning löpuks pea ölal unne suikuda, suikumine oli meeldiv, sest ma olin ju endiselt laivil, köik voogas roheliselt ja purpurselt ja polnudki vahet, kas silmad on lahti vöi kinni. Oluline oli olla seal. Ja igaks juhuks mainin, et ma ei olnud mittemingisuguste uimastite möju all ei siis ega hiljem. Not my thing.
Tore tabamus, et ööbimiskoht asetses päris Palladiumi läheduses. Palladiumisse tasub minna, sisekujunduselt selline... nagu modernne linnahall somehow. Siseneks nagu koopasse, suur ja ümar garderoob, kusagil urkas on päris lahedalt paigutatud peeglitega vetsud ning saal ise mahukas. Betoonirohkuse osas vist veidi ka nagu Rock Cafe.
Aiijah, ja Naba Klabi ette parkida tasuta saab ainult pühapäeval! Muidu vist nagu eesti aegadegi järgi.
Ps. olen märganud teatavat keele tooremaks muutumist enda puhul. Möjutajaid leidub. Samas, hetkel mind ka völub see. Ortograafia lo-fi? :)
No comments:
Post a Comment