Psühho

Nonii. Et siis vahepeal ilmus Rôhus mu loomingut, mille kohta ma eriti kelleltki tagasisidet saanud ei ole. Ema pidas seda pikemat novelli arusaamatuks ja keeruliseks. Süüdistas veel ennast, et ta sellest aru ei saan. Aga mul on temast kahju, sest antud novellike ei olegi mingi hiiglasliku tagamôttega üllitis - igaüks vôib sealt leida oma, kui aga soovib, ja kui ei meeldi, siis ei meeldi. Arusaamatus on viimane asi, mis selle kirjatüki puhul ette tulla vôib, arvan mina.  

Muidugi oli ka mu "enesetutvustus" paras keeleline ja môisteline pähklimäng, millest ehk kôrvataha tuleks eeskätt jätta, et ma olen äraspidine. Mille pôhijärelduseks oleks siis see, et mitte tavalisemad ja kasti sees môtlevamad lahendused pole minu rida. Nojah. 

Sain pisut turgutust täna sellisest postitusest. Üle pika aja sai seda dakiblogi loetud ja tema naabrinaise hingeilma piilutud. See, mida ta räägib, on mulle meeltmööda, eriti see, mis puudutab isiklikku - mingu metsa standardlahendused. Ehk siis, püüan minagi olla parim ning väärin parimat. Oma tôdede ja lahenduste järgi.
See aga vôib paljuski tekitada vastuolusid teiste ehk ülejäänud ümbruskonnaga. (Ilmselt olen lihtsalt sattunud sellisesse ümbruskonda?) Näiteks ei salli mu "kôigi poolt armastatud" kursaôde mind silmaotsaski, sest ma olen tema arvates saamatu, laisk jne. Eks ma annan endast ju parima. Aga mitte tema môistes. Halb on siinkohal see, et ma lasen tema kritiseeringud omale südamesse ja hakkangi end tundma nagu idioot ning viimane môte, mida end môtlemas tabasin oli jälle ühe "näkkusaamise" järel môte, et ma pole olnud parim inimene, ma olen selle saasta ära teeninud. Ma ei tohigi saada paremat. Aga kursaôe heaolu nimel üritan vôimalikult tagasihoidlikuks jääda ja seltskonnas, kus tema on, vôimalikult vähe viibida, sest ajalugu on näidanud, et meie iseloomud lihtsalt ei sobi, ükskôik, kuidas ka ei püüa. Nojah. Minu tugevad küljed on jällegi tema nôrgad küljed, aga temal pole nende külgedega midagi peale hakata. Minul tema tugevate külgedega muidugi oleks - kellel poleks vaja kiiremat matemaatilist ja analüüsivat taipu? Selles osas olen siiski ka kindel, et môned on siia ilma sündinud märksa tugevamate ja ühiskonna jaoks "paremate" omadustega kui teised. Ja ilmselt on nii daki naaber kui mu kursaôde môlemad sinna "paremate" ringi kuuluvad. Ja mina olen selline, nagu mina olen - pean vôitlema omaenda väärtushinnangute eest ning end meeleheitlikumalt üldmôistetavaks tegema. Väsida sellest ei tohi, sest siis poleks ju minust midagi tolku. Seepärast andiski see blogipostitus mulle tsipake jôudu juurde.