Nattliv

Ühe trammisôidu ajal ei jôua juhtuda midagi olulist ja samal ajal tundub see peaaegu igas aspektis sarnane Enter The Voidiga (va porrrr). Eriti veniva stsenaariumi osas. Vastav ôhkkond - mu peas hakkab lööma kell, et "elus olemise tunne" on näiteks selline. Punane lambike kumab esiukse juures, sellest ôhkubki ööelu meelelisust, see kutsub mind (kusjuures kutsuvad mind kôik heledad kohad akna taga pimeduses. Kunstvalgus), lambi kôrval ripub punaste tähtedega ekraan "Järgmine peatus Mere puiestee". (Mere puiestee meenutab veidike merilehmi, aga kuna tegu puiesteega, siis pigem kujutlen kaelkirjakuid puude juures nosimas. Merikaelkirjakud.) Vôib-olla kirjutan sellest sôidust hiljem pikemalt. Aga esialgu sattus mu pilk ühele pilusilmsele, kes loodetavasti peatusesse maha jäi eesmärgiga ôiget transporti vôi sôpra oodata. Hôbehalli mantli materjali üheksakümndetatelikuks pidades tôuseb mu pilk sellele asiaadile kuni meie pilgud ühel hetkel kohtuvad. Kindlasti märkas ta minu suurt muhku otsaees ja pidas mind kenaks komboks trammi tagaotsas rühmlevate kodutute ning kingaostust vadistavate kolmeteistaastastega. Hôbehalli mantliga kiitsakas naine osutub Hobujaamas vindiseks ja üsna hôredate hammastega suitsetajaks, samas lôbusalt lôkeravaks. Mu kôrvale potsatab veinipudeliga neiu, tennised jalas. Ahhh, tennised! Jumala kingitus inimkonnale. Teisel pool tukastab ennastunustavalt rohelises riietuses patsiga tüüp, ärkab äkitselt, ja vahib mulle klaasistunud silmadega otsa. Ta nägu on liiga süütu selliseks seisundiks. Ta on sarnane Indigolaste Tomiga. Vaatan tagasi oma aknapoolele, aga tunnen tema jôllitust. Veidi aja pärast vaatan jälle sinnapoole. Tivoli!!! Rohelistes ja punastes tuledes ilmaratas on jälle sadama juurde veetud. Klassistunud tüüp on aga ilmaratta ees ja jôllitab mulle otsa, vôi omaenese staatilisuse sisse. (Vaikimisi loodan, et ta märkab mu seljas olevat ema kapist leitud jakki, mis minu enda arvates on väga stiilne) Vaatan demostratiivselt tema taha ja peaaegu et nôksatan peaga - vaaata, ratas! Aga ta on vist siiski omadega kusagil mujal. Trammist maha astudes olen litsutud veiniga neiu ja jôllitaja vahele. Kooberdan oma daamiriietuses ja kontsadega nii kiiresti kui saan rongile. Seal on turvaline.