Kui ma turule jõudsin...

siis värskete kartulite ja suvikõrvitsaga ma sealt ei lahkunud, sest mammid olid oma kauba kokku pakkinud. 

Õhtul helistas emps ja ütles, et tal ahjuroog (värsked kartulid ja suvikõrvits jms) juba ootamas koos veiniga. Aga ma olen veel siin Tartus, rüüpan M unustatud gildiõlut ja ampsan risotot. Tahaks veini ja ahjurooga loomulikult. 

Igaljuhul on natukene irooniline see, kuidas ma turul lömitavatest torsodest leiam aega pilti teha küll. aga lähedase isiku debüütlaivist mitte - visuaaliks olid massilises koguses ringisibavad berhardiinid, ja nende berhardiinide sees siis N ise. Müürika festival oli iseenesest, vaatamata pooltele nägemata asjadele, nõiduslikult meeldiv. 

Vahepeal Oslos

hakkavad juba põhjamaised vaibid vaikselt nende tuulte ja tormidega peale tulema...

(pilt siit)

palju liiva / e(h)itus vihmale

otsin sente 
lühkarite taskust et maksta jäätise eest
leian liiva
leian liivaterasid linadevahelt
pühin kokku pôrandalt
sunnik tikub küüneallagi

ja düünis oli ka palju liiva kui ma samal ajal ise
luite peal pikutasin ja suure mônuga
vett omale sisse kallasin
peale mind tulgu vôi veeuputus
et las kallab

ja täna ta ongi
kallab ja uputab

ja emps ütles teisel pool toru et neil on nii palju liiva
seal kaugel igal pool sest ahjuehitus käib ja varsti on valmis
varsti on talv

Harvaesinevad suvitushetked

Vahepeal on jälle päris palju vett merre voolanud. 

Olen nüüdseks ka ise mereäärde voolanud. Ühtlasi on päikest vôetud taga-aias ja Emajôe ääres. Ka nostalgia ja päevituse tôttu (sel aastal on mul mingi eriline päevituse fetish) marju korjates, kuid seda saab kokkuvôttes pigem nimetada parmu- ja sääsekuplade kogumiseks. Ponnistustele vaatamata olen suht sama pruun, nagu igal aastal. 

Emajôe äär hakkab juba end ammendama. Pirita on uus kuum paik. Eriti kuumad paigad, kus küünarnukitunnet tunda saab, on ühistransport, seda mainiti täna isegi uudistes. Kroonika môttes tuleks lisada, et esmaspäevast alates kaks nädalat trammideta. Pole hullu, on bussid, on jalad.