Täna unes

Kirjutan kähku üles, mis ma täna unes nägin, sest see oli päris äge.
Üürisin välja mingi pöneva ruumi. Osa sellest oli modernne betoonehitis, osa sellest moodustasid mingite vanade kiviehitise jäänused, eem et siis oli nende varemete peale selline modernne ruum loodud. Valgete lubjatud seintega. Kui uni hakkas pinnapealsemaks muutuma, märkasin, et sellest saaks ideaalse resto-kohviku. üks huvitavamaid kohti ruumis oli amfiteatritaoline astmeline sügavik.
Igaljuhul olin väga elevil selles unes. Pea plaane täis ja nii.

Kurjam, ja terve nädala peaaegu on kummitanud see totakas "kanade" lugu. Mitte et see lugu ei räägiks khm kanadest, aga niisama mainiks, et mul läks terve varandus täna kaupsi soojaletis, kus vahelduseks vötsin mingit aasiapärast kanapajarooga. päris hea oli. ärge mu elukaaslasele öelge... mul sahtlis hunnik ramen-nuudleid ootamas, mida tegelikult tarbida tuleks.





Löpetan kah klubikaga, pöhikool tuleb meelde igaljuhul... ja venelased. Mu kodulinnas oli palju venelasi. hm.




a lôpetan ikka nunnult selle "kaveriga". Muidu PBC lugudes mulle kangastub mingi vana kelti vaim, aga loomulikult on nad köigest hipsterid portlandist.

nämma söögi nöiaring / basic talk

tere, ma olen mari ja ma ei oska eriti korvpalli mängida (n vaatab mingeid vine asju ja osutab:"näe, nii mängitakse. vaata nii!"), aga oskan teha lausa taevalikku kukeseenekastet. pilti ei ole. aga jube hea on. endaarust. on üks töökaaslane, kellele meeldib kokata, olen talle millegipärast hakanud rääkima: "tegin eile nii head toitu, et mine hulluks, nii hea oli." mida rohkem oma toitu kiidan, seda rohkem see mulle maitseb ja siis sealt kusagilt algab see "muna ja kana teema", et kas ma siis rohkem kiidan vöi rohkem teen, nagu nôiaring. üks hämmastav asi veel - teen täpselt niipalju, kui me ära sööme ja nii ei saagi jääkidega väljaspool kodu eputada. 

Kontrabass, ma tahan sind ôppida!

lol :)

Mmm, üks mu lemmiknaisi Julia Holter üllitab septembris oma kolmanda albumi Have You in My Wilderness. Juba siin üks sügisese toutchiga vidjo üleval juba... Selle laulu järgi tundub küll, et Holter tuleval albumil tugevama pintslitômbega. Näitab oma iseloomukamat palet. Aga tip-top arranzeering jälle... Klavessiin kah, tänks beib! :-)

Novembris tuleb Holter Soome ka. Kahju, et Lätti teda vaatama ei jôudnud. Toimus ühes maagilises palees, mille nime ei mälete enam kahjuks...


.

Jepp

...Sellest saan isegi mina aru.

Appi, naeratav kassiir!

Tulin just poest. Milline traumaatiline päev. Päev pärast batuudiönnetust. Nimelt jäi mul näpp uksevahele nönda, et ma sain näha enda liha. Noh, see nägi välja umbes selline nagu turul ja lihakarnis, raw. Sain olukorra kontrollialla tänu firma logoga plaastitele, mis boss külaskäies mu lauale oli poetanud, ajee. Mul on neid plaastreid juba 2 x vaja läinud! Just pärast nende plaastrite ilmumist. Milline huvitav juhuslikkus...

Ja siis veel igasuguseid päevauudiseid kuulda, näiteks seda, et Aaviksoo pärast astus TTÜ kuratoorium tagasi... meh? Kas meie ringhääling on nüüd mingiks Onion` i satiirileheküljeks hakanud vôimis? Ja siis veel igasugu uudiseid, teate neid küll...

Igaljuhul on pärast sellist traumaatilist tööpäeva (veel läbi lompide ja kôva tuule vändates raginal ajutormi teha, et mis toiduga üllatada reisult tulevat kaasat, ma ju teeks mingit juurviljahautist, aga kahtlustan, et tulijat see üleliia ei röömusta) kohata üliröömsat, aktiivsusest ja viisakustest pulbitsevat särasilmset noort kassapidajat teeb kohe kohmetuks.

Intsident minu ees oleva daamiga:

Kassaneiu: "Suur aitäh teile!"

Daam: "Mida? Kuidas palun?" 

"Suur aitäh teile" ja neiukese pähklikarva silmad säravad röömsalt edasi kui ta juba minu poole pöördub. 

Katsun oma kohmetusele vaatamata pobiseda sönu nagu."Teile ka" ja "Aitäh" jne kui ta head päeva jne mulle soovib. Ma vähemalt üritasin.

Minu taga seisev hiigelnaine,  Kaja Kallase ja Maarja Miti ristsugutis, elegantse kehahoiakuga, ostis viinereid (fuh!) ja lillkapsapea (ahvis mind niikuinii, hehe), ei lasnud end kassaneiu röömsast viisakusest üldse heidutada. Lihtne reject! Külm igno! Sellist suhtumist nähes ma küll imestasin ja jäin nôutuks.

Igaljuhul on hämmastav, et arvatavasti terve päeva taolisi rejecte saanud kassaneiu oli öhtupoolikuks ikka veel nönda värske... 

Igaljuhul, kui möni kassiir seda siin lugema juhtub, siis usun, et ei ole raske arvata, et nii nagu kassapidajadki ei jäta köigi klientide nägusid ja maksekombeid meelde, ei saa ka tegelikult pahandada impersonaalselt käituva klientuuri peale - eks neilgi pikk päev seljataga, peas miljon muud mötet. 

Vähemasti leidsin tööjuures soundcloudis surfates ühe vahva saunalaulu, mis meenutas toda singapurlast, kes ütles, et kui tahad eestlast närvi ajada, siis ütle talle, et sulle ei meeldi saun....

uudistevoo päästab armastus

Juba kopp ei tule ette halbadest uudistest? Eks nad on (neutraalne?) elukirjeldus küll, aga neid rõhutatakse pidevalt: kes tappis kelle kus ja mis õnnetus juhtus kus ja siis updeit updeidi otsa, et mis kella-ajal ja mis asjaoludel ja nii edasi. Konkreetsemalt? Avage postimees või üksköik milline muu kanal.  

Seega on vahva sattuda Vikerraadio kodukale ja leida, et nende suvi on pööratud vastupidiste väärtuste kureerimisele. Aitähid Vikerraadiole ;-) Armastus on juustune? Saage üle! ... ja tsoppi-tsopp armastusromaane ja erootilisi jutukesi vorpima! 

kunagi kirjutatud luuletus tuleb mu juurde tagasi...

nii hea

nii hea
kõik pole see
mis näib
käin
kahel jalal
tegelikult lendan

Köndisin-kondasin tol ajal kusagil ülejöel, miljonid veespiisakesed erkrohelstel rohukörtel köditasid nägemismeeli, ja need löhnad, need löhnad.... selles luuletuses on nii palju tegelikult peidus, et nojah. see on vist mulle endale üks olulisemaid luuletusi, millele tagasi möelda :-) 

Eile öhtal üksinda pimedusekartusega (ja neid kurjameid artikleid, mida ulmekirjanduse asemel ahmin, nt ) küll nii ei arvanud, et "hea". Jätsin tuled pölema, et kujutlusvöimele vöimalikult vähe ruumi jätta. 

 

tsirkust ja leiba ja pagulasi

joviaalne suvepäev (suve soojem seni)

Mulle meeldis Juku-Kalle facebooki postitus kohtumisest pagulasega Valli baaris. Miks?

1.  Lustakas

2. Kaasahaarav

3. Narratiivne vorm elust enesest

4. Mitmetahuline 

Natukene mitmetest tahkudest:

Olen sedameelt, et otseloomulikult on igal pagulasel oma lugu, oma minevik, tulevik, oskused, mingi nö mull/väli, kus ta liigub. 

Niisiis sattus üks Soomes (töötuabiraha peal? mingite pagulaserahade peal?) elav Simbabwe(too lazy for ôigekiri) pagulane Tallinnasse, nagu vana hea soome alkoturist (jättes sellega juba teatava eelarvamuse oma loomusest ja eeskujudest)  ja kohe muidugi ka legendaarsesse Valli baari. 

12 points to pagulane Valli baari sattumise eest. Tol hetkel. (muhedate koorekiht seal koos janii, hea koht ka pagulasele, kust läbi promillide tarkust ja kohalikku intelligentsi ammutada, vb ôppida lôôtsagi mängima, kui talle vaid keegi ôlut ostaks)

12 punni Jukule, et ta suunas jutu meie kultuuriruumi akuutsematele punkidele seoses pagulusega - a la mida teha oskad ja miks ise omale jooki ei osta. 

12 üldse jutu enda eest. 

Olgem ausad, ega mingile suvakale jorsile ei hakka harilik eestlane jooki väljategema. Seda peaks kôik pagulased silmas pidama. Erandjuhtumiteks: Eestlane teeb vöörale (olenemata nahavärvist, see on köige väiksem tegur, eksole) välja ainult, kui

1) ta on ise väga joobes (mistöttu esineb palju seda nö täisjootmist v mingit joogissse jama sokutamist, eestlane on sageli ka jokkis peaga üsna kitsi, seega tuleb möelda välja skeem, kuhu on kaasatud piltilusaks meigitud vanamammid)

2) too vööras kaaslane osutub vahvaks vestluspartneriks (vôib juhtuda)

3) to vööras on väga kena naine v mees, kellele tahaks küljealla pugeda

Loomulikult, nagu ei esine looduses ainult vata, pitta ja kapha inimesi, ei sisaldu Eestis neid kolme "punkti" eraldiseisvatena, vaid ikka omavahel koos ja mingis suhtes. 

Siiski, halli vaga hiirekesena, mis on osa eesti essentsist, häirib mind vööramaalaste pealetükkivus. Okei, teen selle neile kergemaks, kui nad tôesti sulanduda soovivad ja juhtuvad guugeldama näiteks söna refugee vôi Estonia.

Hello all refugees! And others! This is for you, guys, If you ask something and an estonian chooses to say NO (usually we say no only when we have a reason for it), then go with it, Because we mean it. There is no option you can change our minds, you are only asking trouble. This is not because we are not tolerant, this is because you are asking trouble. The other estonians know that and don`t ask trouble, that is the difference, not the skin color. 

Siis tuleks jätta veel selline asi nagu selfpitty/enesehaletsus, a la "tehke mulle ôlu välja, olen pagulane." Sellist pikapplaini hakkaks vöi ise kasutama #absurdumkuubis. 

Eriti haletsusväärne ning isegi naljakas (nönda totakas, et selle peab lihtsalt facebooki kirjutama vôi söpradele rääkima) on üritamine oma staatuse pealt nö kasu löigata. Pöhjamaalase eeskujulik käitumine on selliste probleemide korral tömbuda oma koorikusse ja OODATA kuni keegi mingi kommentaari annab vôi soovitab psühholoogi/psühhiaatri juurde aeg panna. Seljuhul tuleks mängida tugevat ja öelda, et "ei mul on kôik korras, jäta mind rahule!" 

Mida peaks arvama inimesest, kes lahterdab kôik peale enda on lollideks ja sitapeadeks? Vöi, okei, ainult poliitika, mitte poliitikud, ega midagi kontreetset... Audients mu enda näol tuleb automaatselt möttele, tet ehk on sitapea nime andev tüüp ise ka sitapea nime kandev tüüp? 

You`re a refugee? You`re safe here, so it is time to get over it and start to live and see the future. Start to see them who have helped you. Saying thanks is a good start.

Juku jutu pagulane ei olnud ei meeldiv vestluskaaslane ega naisterahvas (omal ju nunnu olemas) ega polnud Juku ilmselgelt ka piisavalt purjakil. 

Juku jutu pagulane kandis märgatavalt ise sedasama sitapea mentaliteeti, mis tema jutujärgi ta kodumaa poliitikud. 

Veidi teise nurga alt lähenedes, meenub mitu artiklit, üks hiljutisemaid oli Triin Toomesaare jutt, kus ta tôi vöörakartuse ja ämblikukartuse vahel armsa seose - a la kui kardad ämblikku, katsud ta ju kenasti aknast ôue juhatada, silma alt ära ja et loomakesele ka eluraas sisse jääks. Alternatiivselt siis tuleks ideaalis toimida ebameeldiva isikuga, kes muuhulgas vôib olla ka pagulane.

Inimene loob endale oma nö sfäärid ise (seega olge valvsad end röömsamates toonides häälestama!) ja usun, et neil, kes tahavad ja on heasti meelestatud, saavad olema ka kontaktid heade inimestega, olenemata kultuuritaustast ja muust. Valdavalt. 

Niisiis vöimalus konfliktide vältimise vöimalus on täiesti olemas. Olen ise selle tunnistajaks. Samuti olen tunnistajaks, et enamus asetleidvaid konflikte elustub, kui lasta end möjutada ja jaburusega kaasa minna, mida ma ka hetkel siin sellest popist teemast blogides teen.

Igaljuhul, tahtsin jöuda selleni, et kui juhtub nö "I`m an englishman in New Yoooork" vöi "hakkab minema madinaks" , siis arvan, et üks rikastav väljapääs olukorrast ongi umbes selline nagu Juku-Kalle postitus. Kibe huumoriamps. Asja dokumenteerimine. Hässtääg! Midaiganes. Niipalju, kui on inimesi, on totakusi, millest kirjutada vahvamaid ja vähemvahvamaid jutukesi, pildistada, teha nalju vöi tagaselja siunata, jääda erapooletuks vaatlejaks muudatustele, mis toimuvad niikuinii. Ja leida lôpuks mingi common ground...