repeadi peal

Juurovision

No tere. Igal aastal olen seda eurovisiooni teemat natuke avanud. Igal aastal loodan leida mingit uvitavat artisti või imelugu. Huviorbiidis eeskätt skandinaaviamaad. Aga viimasel ajal ka Läti. Läti on nii armas maa. Haldjalik, robustne, arenev, osalt ägedat läänt ülevõtta prooviv, samas on näha, et mida sa oma pisikese palga ja olemasolevate vahenditega ikka saad... bittersweet postsoviet tunne. Mulle melanhoolikule meeldib.

Anyway, kõige huvitavam ongi jälgida arengumaid, sest nad pingutavad ja sageli on nende varasalvedes hulgaliselt lihvimata ja juba veic lifitud teemante.

Võib-olla on asi hetkemeeleolus, aga Läti eelvooru finaali on jõudnud selline piiga sellise looga, mis siin allpool nähtaval. Seda kuulaks niisamagi. Numpar numpar numpar. Kahjuks laivis mitte niiväga. Huvitava ja moodsama produga ja hipsteriprillidega on ka The Ludvig. Kahjuks samuti laivis eriti keff.

Maitea, üksõhtu siin häkkisin veidi veel skandinaaviamaade osas, aga midagi eriti kõrvapaitavat ei leidnud. kui jaksan, hekseldan läbi millalgi, more coming soon. ( Eem niipalju võin riviilida, et Rootsi Melodifestivalen palju põnevam kui Norra MGP, igasugu kujusid seal, alustades eriti kinkyst shokolaadikarva härrasest Borisist lauluga "Her kiss", Placebo  Rootsi variandi Dissmissed`ini välja, jah naisteriided on sellel maal eriti meelisseisuses. Pluss, et üks Davids näeb mumeelest välja täpselt nagu jutuubikutt Linus kes tehnikast ja arvutitest suht toredalt räägib ).

mac ja claire

on ta grimesi vend v? mac boucher 

aga anyway kui keegi ilusaid (minumõistes) ilusaid vidjoid direktib siis on see claire boucher ise.

btw, täna oli jälle ideaalne laupäev. läksin õue ja vaatasin, kuhu jalad viivad/mis saab. S`ga spotaanselt kohtudes on vahel tunne nagu grimesi videotes... kind of otherwordldy... and random.

new home new life

Nõndaks. Olen jõudnud sellisesse punkti, et armastan oma uut kodu.

Protsess läks alguses valuliselt. Vana kodu meeldis väga, aga oli vaja teha muudatusi. Olin aasta lõpus ja alguses päris kurb. Vahepeal nutsin, aga nutsin rahus, sest teadsin, et see on vaja endast läbi lasta ja mitte kunagi antud teema suhtes melahnooliat vms tunda. Lahistasin rahulikult vana ja iganenu endast välja ja aklimatiseerun nüüd uuega.

Indikatsioonid, millest järeldub, et uus kodu mulle meeldib:
1) muudkui teen pilte hetkeolukorrast, koser meg masse (hubane/mõnus).
2) visioonid, mida teha saaks, pole käegalöömise tunnet
3) veider uus tunne hakkab juba kodutundega vaikselt asenduma

Sageli olen pigem kodus kui mõnel üritusel. Viimasel ajal reisudelkäijaid kadestades olen mõelnud, et no miks mina siis ei reisi nii palju. Jõudsin lihtsa järelduseni, et ilmselt ei ole see siis minu prioriteet, pole piisavalt suurt vajadust reisida. Küll aga on vajadus tunda end kusagil "jalad maas" ja nö vabalt, kindlalt.