Thursday, March 16, 2017

Spirit animal

Eile nägin fantastilist unenägu. Fantasika pookisin sellele pärastpoole ise juurde. 
Müttasin rohetaval väljal, maastik mägine ja natuke tuuline ka. Maastik oli mingismõttes maagiline, aga samas väga argine. Lehepraht maas ja nii. 

Olin jõudnud ühe nõlvaku peale ja vaatasin alla. Seal oli puid ja oli mingi majake. Minuga olid vist mu vanemad kaasas. Aga nad olid kusagil eemal. Teadsin, kus olen, tuttavlik koht. Liikusin nõlvakutpidi alla, sinna, kus asetses üks hurtsik. See hurtsik oli pigem tunne - tunnet on vahel raske lahti kodeerida, nagu arvutimängudes need lagid vms graafikajampsid. Tervitas mind üks vanadaam - temas oli midagi väga minu vanaemalikku - selline realist aga soe ja sõbralik. Istusin koos temaga meie juures lebavale puunotile. Ta andis mulle ühte jooki juua ja ütles, et ma varsti näen oma väelooma. Ma lihtsalt jõin. Olin seda mingiaeg soovinud ja coworkeriga ühel vastaval meditatsioonil käinud (kus muuhulgas ilmus mu silme ette racoon) Erilisi muutusi ei tajunud. Midagi nagu ikka, äkki läks midagi avaramaks vms. Siis tuli eikusagilt minu juurde üks pomsky kutsa. Võtsin ta sülle, ta lakkus ja rõõmustas. Ja siis keegi kusagil ütles, et mu väeloom on hunt. Meh? Hunt? Nagu Tiinal tööjuurest? Kui ebaoriginaalne, aga samas cool ka. Koer oli mul niimoodi süles, et tunnetasin vägagi erksalt ja mõnusalt tema pehmet karva oma põse vastas.

Kui olin olukorda endajaoks teadvustanud, oli koer äkki kadunud. Vaatasin vanaema-daamile üllatunult otsa ja küsisin, et kuhu koer sai. Ta ei vastanud midagi. Siin oli ju koer, mu süles, kuhu ta kadus? Vanps vaatas mulle sellise iseteadliku muigega otsa, et mis lollusi ma räägin - see oli see jook ja siin ei ole olnud ühtegi koera. Ja ma sain vastuse. 

Pärast tuiasin veel natuke aega seal maastikul ringi. Oli jahe ja tuuline suvi. Päike kaugel. Nägin üht teist koera ketiotsas... ja vanemad tulid vastu ja nad olid noored. 

Ärkasin siis üles suures voodis üksinda. Pean normaalsed kardinad hankima. Muidu ei ole magamistuba nagu pesa vaid tuulte läbikäigu koridor.


No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...