FUCK OFF

Räägin märtsikuu märksõnadekst ja õpetlikust unenäost, mida paar päeva tagasi nägin: 

Nimelt suundusin mingisuguse sõprusgrupiga ühte Erinevate Tubade Klubi meenutavasse  kohta. Ere uni, meeles tänav, kuidas sinna liikusime: hall karpmajade rida, mis olid tehtud justkui sellest materjalist, mida Okka pakub.

Jõuame peopaika. Ja ma tunnen selle ära. Ainult, et ma ei tunne seda ära päriselust kui nüüd tagasimõelda. Aga ma tundsin selle ära oma unes - ilmselt olin oma unenäomaailmas varem selle koha kohta lugenud v kusagilt näinud. See interjöör oli mega!

Nt üks ruum rohelistes toonides roheka diivani ja mingi kaminaga (mida ma nagu mäletasin kellegi saareka taolise tegelase albumi kaanelt v miski illustreeriva foto pealt), teine ruum oli teistsugune, pikalt ei viici hetkel kirjeldada, sest ma mäletan seda rõõmsat äratundmise momenti kõige rohkem. Ma olin tõesti väga rõõmus ja ärev. 

Mu sõbrad olid jaotunud kahte rühma. Tüdrukud istusid hallikates toonides eesruumi aknalaual. Aknad olid suured. Ruum õdusalt hämar, vaibad maas, betooni sitaks. Ma ei viitsind seal istuda ja ühinesin poistega ja läksin nendega selle roheka ruumi ukse peale vaatama, kas artist kohal/mis seal üldse on. Olin ähmi täis ja pöördusin poiste poole selle äratundmise rõõmuga.  Üks kuttidest, kes nägi välja täpselt nagu Erki Pärnoja ütles mulle külma rahuga vastu:"Fuck off" andes mõista, et ma ei ole üldeüldiselt nende seltskonna jaoks piisavalt rahulik ega cool.

Wut? Koheselt oma amatöörlikust rõõmupurskest ja oskamatusest kuuluda nö ägedate hulka, kõndisin saba jalgevahel plikside juurde tagasi. Selle häbitundega ärkasin üles. Ja mõtlesin, et mismõttes ütles pärnoja mulle fuck off?!

Ilmselgelt peegeldas see mu viimase aja vaibe. Nt olukorda tööl, kus ma kohati liigapalju arvamust olen hakanud avaldama. Samal õhtul sain sõbrantsidega kokku ja kirjeldasin tööl käivaid sussredamisi ja draamasid (millel minuga otsest kokkupuudet pole). 

"Mari, sa oled nii polüfooniline täna!" ütles üks sõbrantsidest, ning tõesti - kirjeldatud draama muutus automaatselt mõttetumaks ja äsjaöeldud sõnad ilmselt olid too much info/sõnavaht. Draamavabasid töökeskkondi peaaegu vaat et ei eksisteerigi. Anyway sain kamraadidelt nipi asja jälgida kõrvalt nagu teatrietendust v karmomat loodusdokki. Kavatsen seda jälgida.

Samuti arutasime peiksiga mõjutamise jms teemadel. Nt kui külmik on õlu täis, siis selle poole mul suuremat ahvatlust pole. Küll aga on ahvatlus üles kappi (mitteminupooltostetud) varutud kartulikrõpsude vastu. Pole nii palju krõpse vist kunagi söönud kui nüüd selle eem mingi nelja kuuga. "Hoia end vaos!" ütles tüüp konkreetselt,  "Kasvata iseloomu. Need krõpsud on varuks, mitte kohe söömiseks."

Niisiis, märtsikuu märksõnad mulle: hoia end vaos, vähem emotsionaalset möla, lühidalt: back off.

Vaikus on kuldne. Nooh, Thundercat ikka ka jätkuvalt kuldne: