Thursday, March 8, 2018

Nostalgitseja kuubis + esoteerika alert

Tallinna siluett KuMu 5.korruselt (aknad pesemata rsk!)


Käisin Tallinnas, sattusin kohtadesse, kus kunagi elatud ja läbielatud. Ja möönsin, et linn on pidevas muutumises ja uuenemises. Kohati tahab ta nagu liiga püüdlik olla ja "kõik hipsteriks" karjuda, teisalt on muutumine ja uuenemine vägagi tervitatav. Näiteks. Jõudsin oma ringkäigul lõpuks jaapani aia juurde. Infotahvlil seisis tagasihoidlik nimekiri sellest, mida sinna lähiajal/võimalusel veel kavandatakse. Teemajake! Kawaiii!!!

Seisad suure kivi juures, toetud puule, lased kargel talvepäikesel põskedele pai teha.

Nii. Ma vist ei viitsi ega suuda pidada spirituaalset blogi. Vahepeal sai nigu välja hõigatud. Aga ikkagi, kirjutan otse siia. Kõik see stream of concousness. Tahaks lihtsalt hõisata, et hakkasin taas prügi sorteerima ja see teeb lausa orgastilist mõnu. Mis sest, et enamus maailmast jätkuvalt aktiivse reostamisega tegeleb. Little by little. Vahel tundub, et ei saa lihtsalt teistmoodi kui et reostades ja seda suurt süsteemi kaasa lükates. Ja ega sel ka midagi viga pole. Aga kui oled juba alustanud mediteerimisega, ja mõnes sellega suhtled koduplaneedi endaga, siis on raske tagasi "süütu teadmatuse" juurde naasta. Enam ei saa südamevaluta lihtsalt reostada.

Tallinnaskäik mõjus veidike nagu turismireis, sest enam ei ole otsest kohta, kuhu oma rasked kompsud poetada ja muretult ööbida (ei taha teistele tüli teha). Aega on palju mööda läinud ja ei oska mugavalt ringi manööverdada ega käituda. Provintsitar kuubis.

Offtopic: Kalevi shokolaadid on nii allakäinud. Vahepeal sai sellega harjutud. Harjutud, et asjadel ei ole maitset, nad ei puuduta sügavuti. Aga mõnedel asjadel siiski on maitse. Ja pole paremat asja siin ilmas, kui süüa midagi tõeliselt nämmat! Ahjaa, astusin Lembitu pargi juures asuvast (minu jaoks uuest) ökopoest läbi. Ostsin mingi eriti nämma shokolaadi ingveriga (ja roosuhkruga). Siin on ikka maitset ka. Päris maitset. Mu usk magusasse maitsesse hakkab vaikselt tagasi tulema.

Käisin siis kodustega kokkusaamas. Ühtegi sõpra ei väisanud. Ekspromt.

Perekond on võtnud pähe, et mul on sisustamise ja mingi mööbli soetamise asjus usaldusväärne maitse ja teadmisi. Aga kui nendega kokku saan, siis, tagasihoidliku inimesena, kuulan ära nende arvamused ja mõtted, mis on kohati üsna erinevad minu omadest, aga millele nad otsivad kinnitust, "jah-sõna". Ja ma siis katsun kuidagi suhelda.

Midagi saime ikka aetud ja vend sai lõpuks diivani. Emps oma kunstiteoseid seinale ei saanud, sest teisipäeval olid mitmed poekesed kinni. Ma loodan, et ta suvakast ehituspoest mõõtude järgi mingit suvakat pilti seinale ei orgunni. Maalil/pildil peab ikka mingi isiklikum tähendus ja väärtus olema.

Nende uus elukoht on ruumikas, aga ometi kuidagi palju mööblit ja dekoratsioone on sinna juba kogutud. Samas meie elukaaslasega pürgime pigem "vähem asju rohkem rõõmu" elustiili poole. Ja hellitame end kohati v ekstravagantsete detailidega, mis võivad maitsetuna tunduda, aga vähemasti minu ideoloogia on see, et mida erinevam mööbel kõik koos, seda ühtsema terviku ta loob oma erinevuses. Näide siin pildil:

futu lamp, laud maalt (käib pikemaks lahti, kui vaja),
diivani ja arvutilaua kavatseme kunagi väljavahetada,
ja uus seinakate ka  oleks hea, aga eks kõik omal ajal

Kõige naljakam: Isegi mu vend, kes sisustusest midagi erilist ei pea ja soovib, et mina detaile sinna valiksin, arvab, et kardinad peavad kindlasti olema - need annavad ruumile värvi, tegu ja nägu. Mina aga näiteks ei ole kardinausku. Meie korteris ei ole ühtegi kardinat. Magamistoa kardinad sai pärast ruloo soetamist ka eemaldatud. Ja ma olen rahul. Spacious. Vend mul aga tahab maamistuppa nii rulood kui kardinaid. Katsu sa talle selgeks teha, et kui on üks, siis teist ei ole ju vaja. Aga siinkohal - maitsed on erinevad.




Minimalistlikust elustiilist rääkides, avastasin just hiljuti ühe sümpaatse härra (v paarikese). Max numps vidjo:




Ja noh, The Mustarditest ei saa ka eriti mööda. Lihtsalt inspiratoorsed tegelased. Et nad nagu ongi sellised, nagu nad näivad, nende assistendid võivad kinnitada. Siin üks informatiivne vidjo:


No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...