1000 tagakülge maailmas
kui mitte rohkem
tõenäoliselt
on sinu identsed koopiad
üksteise koopiad siin planeedil
oleme ju ülepea nii v naa
su nägu irvab rakus pisemana
su laiendus heljub universumina
pole midagi imelikku siin
fraktaalses taristus
olen enda vastu hell
kui
lahustuma asud selles konkreetses seljas
selgades! ja kukaldes
põsesarnades
laupade mõõtmetes
kompulsiivseks kombitsatega
obsessiivseks ebakorrapäraste haaradega
pusletükiks koguned
mu silma vikerkesta säbrul
ükskõiksena näiva pilgu sees
mu kaks silma lihtsalt vaatlevad
liigutavat objekti
ja mõtte avastan sisenemas
paremalt diagnoaalist
miks on sul selline jope seljas nüüd
mis seikluslikke teidpidi jõudis sinuni see jope
on see hetkelahendus
või meeleheitlik muut su stiilitunnetuses
sest muutunud on ju õigupoolest kõik!
nagu sõrmenips
tuhande esimene tagaselg
pöördub
ja sauhhti haihtub
ebasinuks
ta oleks võinud igaveseks jääda sinu
tagaseljaks
kõigi sinu koopiate kisendavaks peegelduseks
kuid pole seda teps enam mitte
meil on illusioon eraldatusest
see tundub nagu päris
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu
Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...
No comments:
Post a Comment