Identiteet

Jõelaeval Lonny sõitsime Rosinaga "esireas" ja nautisime vaadet kui mu kõrvale asus 5 aastane blond pliks (huvitavate silmadega, ma olin just eelmisel õhtul vaadand mingit jutubi vidjot sellest, kuidas "aasia silm" valgel inimesel on, kuidas ja miks. veidike soome ugri ka. temal oli ka!) , kelle nime ma ei mäleta. Rääkisime igasugu asjadest ja jagasime muljeid nii parasjagu käsilolevast laevasõidust kui Piusast, kus ta enne käis. Mina ei ole oma elus veel Piusale sattunud.

Laev hakkab sadamasse jõudma ja ta küsib mult suht tõsiselt ja sõbrannalikult, nagu terve meie vestlus oli: "Kas sa oled täiskasvanu või sa oled laps?"

See küsimus tekitas minus paraja mõttepausi. Eluaastaid 30, aga ega sellest saa midagi täiskasvamine kohta väljalugeda. Mismõttes täiskasvanu? Aa, et ei reisi vanematega nagu, selles mõttes vist.

"Täiskasvanu"

"Ma olen laps"

Ta jõudis oma reisisaatjaid mulle põgusalt tutvustada, ja siis laev maabuski. Me ei kohanud enam ega ilmselt kohtu kunagi. Võib-olla.