Tegin avastuse: Viimasel ajal rändin asju otse sõpradele (chattis) ja mitmed mõlgutused ei jõuagi blogisse. Nii, et pikka juttu ei tee ka seekord.
Niisiis. Mingi osa jaanuarist on lahti kiskunud inimeste haavu (haabu?) . Loen siin. Ja meenutan, et minu juba mitme nädala küsimus enesele on selline labane küss, et kas ma olen hea inimene. Kas ma olen inimesena hea? Või olen ma selline, keda liigitatakse halvaks?
Meenub olukord lapsepõlvest, kus sugulastega tegime vanaemale näitemängu Lumivalgeke. Arutelus, kes on kuri nõid ja kes on Lumivalgeke, andsin vabatahtlikult selle hea ja ilusa rolli temale, sest ka päriselus oli tema hea ja helge. Hõljus kusagil probleemitult (ta probleemiks oli see, et klassikaaslased olid tema peale kadedad sageli, sest ta oli hea ja helge) ja samal ajal suutis olla kahe jalaga maapeal (siiani on tema see, kes esoteerikat tõrjub, ja teadust kinnitab). Mäletan, et ma tegin selle valiku teadlikult, sest keegi peab paha ka olema. See mälestus vahel kummitab mind.
Olen valinud endale rolli olla halb inimene? (Või peaks küsimärgi asemele toppima punkti?)
Miks ma selliseid irratsionaalseid paralleele üldse tõmbama pean??
Omaenda süsteemis elades jälgin oma kirge ja huvisid. Kui jaksan. See võib vahel konflikti minna ümbritsevate sotsiaalnormidega... Ma ei varasta midagi ega sellist. Aga teatud vabameelne mõtlemine on. Kunstniku mõtlemine? :)
Kuna ise olen tegelenud aktiivselt inimestest mõista püüdmisega, uurinud seda armast võluvat rassi oma mitmekesiuses, ja katsunud hinnangute andisest vabaneda, siis... langen ikka sellesse lõksu, et annan endale hinnangu. Mõtlen, mida mu ema mõtleks, mida sõbrants mõtleks, mida kõike veel.
Kristlasest coworker näiteks ütles, et neutraalsus/neutraalselt mõtlemine on üks deemonlikkuse aluseid. Sellega saab igasugu halba korda saata. Igaüks leiab ju oma agendale sobiliku seletuse...
Oh shit, arvan, et olen sellest mõnes varasemas postituses juttu teinud.
Ja väljas on igavesed lumetormid, tuumatalv!
Sri lanka coworker ütles, et sel nädalal peaks isegi plusskraadid tulema. Imestasin. Imestasin ka pisut selle üle, kui hästi käpas on tal eestlastega ilma asjus rääkimine.
No comments:
Post a Comment