Kõrgrõhkkond

Õigus jah! Veebruar saabus lumikellukestega. Tänks ERR! Kellel õitsevad roosid, kellel punguvad pungad. Kellel need nüüd öise krõbedusega krõbenevad. Krõbinad - krõbuskid.

Mina olen kohe märganud rotiaastal üht olulist asja, mida kõik "teadjad" selle aasta kohta öelnud on: aasta läheb hästi neil, kes ei ole laisad ega rumalad. Minul on juhtunud mitu nö möödapanekut elulistes asjades (nt ajaarvestus ja rahaarvestus) mis iseenesest ei ole halvad, aga on tingitud sellest, et elukarusell nõnda kiiresti keerleb ja mina ei saa härjal sarvist kinni. Vaata, nagu tahaks liikuvale karusellile saada... Näiteks, ei jõudnud ma pühapäeval joogasse (jäin ESC eelvoore tsekkama. Ja näed, pole sellest isegi postitust teinud!), millest johtuvalt peaks seda tegema neljapäeval. Aga neljapäeval on juba muud asjad, nt kunstimuuseumis üks luuleürrar. Üks joogalaagrikaaslane töötab ka seal - tore oleks teda näha ja juttu ajada, besides all the artsy stuff. Siiski tunnen, et kusagiltpoolt veidikene toetatakse ka, üks kiri vist ei jõudnud ülemusele (klõpsasin mailboxi liiga ruttu kinni?), kus lubasin oma 1 ja 41 min täna järele teha, olles lubanud ka varem tööle jõuda. Aga eilse võimsa kontserdilelamuse tulemusel ärkasin alles kell 8 ja noh siin ma olen ja kirjutan seda teksti ja kohe mitte ei jõua jälle enne kl 10 tööle. kindlasti tuleb tööpäev lõpetada enne kl 17, sest eile jällegi ei jõudnud oma vana kraami taaskasutusse viia enne seda kontserti. kraam jäi kontorisse vedelema. Nii ma muudkui vedeldan. Ja ka kommunikatiivsed oskused jätavad kohati soovida ja ei maksa kunagi eeldada midagi või uskuda, et midagi mokaotsast mainides kellelegi kohale jõuab.  Jne. Veebruaris võtan end kokku! 

Eilne kontsert tekitas megalt mõtteid. Üks nendest on see, veidike tõukudes ka Gregori klassikaraadios öeldud lausest, et noored ei vaata telekat ja et noored on alainformeeritud seetõttu, et neil on infoüleküllus (mitte sõnasõnalt, aga mõte selline oli). Eestis ei ole see nii hull kui UKs, kus noored POLE KUULNUD Mozardist. Mnjah, Youtube ja Netflix on võtnud võimust. Kontserdi ajal mõtisklesin, et meelelahutust selle parimal ja "orgastilisemal" viisil võiks ses multikulti rööprähklevas ühiskonnas tarbida just sellisel kujul nagu see ürrar. Ühed teevad, teised naudivad, pmts kõik naudivad. Muidugi peab olema ka tegijate-kuulajate vahel mingi kokkupuutepunkt. Kui keegi sõber-tuttav oma kavaga esineb, peaks sellisest puutest juba piisama - olla huvitatud sellest, mida teine teeb. Sul on telefon väljalülitatud, sa oled mõttega kohal, mõtte uitama minnes vahid saalis ringi, leiad põnevaid nurki ja varje. Saalist välja ei lähe. Va siis kui sul on beebi ja ta tahab häälitseda. Rohkem kinokülastust, rohkem teatrikülastust, rohkem kontserdikülastust ja toredaid kohtumisi. Vähem ekraanikumas istumist.

Kuna hommikud nõnda lemmikud ajad, on mu nüüd ideaal ärgata hmm 6.30 ja siis a la kl 9.30-ks tööle jõuda. Senine edu on olnud ärkamine kl 7.05. Pärast tööd netispassimine ei ole väga viljakas ega vajalik. Nii et isehakanud kl-5-hommikul-klubi minus tõstab pead. Pole vaja seda kuulsat R. Sharma raamatut lugedagi! 

Päike terendab juba teist päeva kõrgelt, tekitades roosakaid pilvi ja kevadise tunde. Ilm on krõbe-ilus. Tööl sattus klappidesse Raveena. Kõrgrõhkkonnaga tema kõrge hääl eriti hõrk kuulamine, kummardus ka minimalismile. Aga kui liiga palju kuulata, siis tundub, et kõik lood on üksteise varjundid... kõik sama, va sõnad ja helistik. Vt a tiny dest kontsert!

Ja, tore koht:

I was so naive
To think a man could be stronger than me