tulevik on lihtsalt jube

saadan sõbrale juba teist korda sama mgmt lugu(kuuaega tagasi olevat saatnud sama loo)ja ta ütles seepeale: ma ei saa aru miks kõik mulle mgmt saadavad sina, fotograafist sõber, foorumi inimesed.
mina saan aru! (nõmeda surmaümina-inimesed ei peagi saama) nad on ikka sittaks kõvad ja paistab, et ma pole kaugeltki ainuke hullustusse sattunu.(suutsin bändiga veel kahte sõbrantsi nakatada, jeah)
nüüd jääb järgi muidugi kartus, et sellest saab jällegi selline üleüldine moeröögatus muusikamaastikul, indieband asendub sõnaga jamband vms. nende järgmine album vahutab kommertsist ja ikkagi on enamik taolise muusika pedesid õnnelikud...

uudiseid kodutandrilt:
mulle siiski tundub et mu ema on haiglaslik puhtusefriik, kes küll minu "korralageduse" üle hingekraapivat hädakisa ei tõsta, aga natuke tüütuks muutub ta metoodika küll. millel tegelikult pole häda midagi. ehk siis. eile poetas mulle lauapeale kodukirjas paikneva artikli, kuidas ikka kord peab majas olema, segasumm võtab kõvasti energiat ära ja lisab halvaloomulist energiat ning siis veel tegi apelleeriva katse mainida, et isa olevat süüdistanud ema, et ta pole mulle korda õpetanud. tule taevas appi!
tulge mulle külla. te näete mõnusalt segamini tuba, kus on näha, et inimene elab, mitte ei käi seal kord kuus magamas.(kuigi jah, ma sain teada, et nii kui ma kodust lahkun, tehakse tuba tiptop-ordungisse) ja ma ei ütleks, et mul seal nii suur segadus on, et paha hingata. nojah. mõnes mõttes imetlen ema kannatlikkust ja oskust ikkagi kõik nimodi sättida, et jääb mulje, nagu meie kodu olekski muuseum. nii ongi. ja see on selline sisemine asi nagu. emal on see. minul ei ole. näädsasiis, veel ühest taevasest kingist ilma jäetud.

homme tuleb mu esmakohtumine dahlinguga. leidub inimesi, kes ei tea neist midagi. blogilugejad vist ikkagi teavad. tartu bänd noh!