bulkakofoonia

eile kogusin päevotsa eluvaimu õhtuseks bulgakoffiks. ja see oli seda väärt. üle pika aja üks terviklikematest/täiuslikematest teatrielamustest ja veel tasuta. ja peale seda esimest korda kapriisis tundsin ennast nagu vee all või sambla sees või tiigis konnana. õhk hakkas ära kaduma. hallid rusuvad seinad ja need kohutavad veetaimed. minu isiklik arvamus aint siiski...ja jalkaseis polnud ka just kõige rõõmustavam. lihtsalt mnjah...