urin

nonii.

otsustasin oma lugude kirjutamisele kriipsu peale tõmmata. tegelikult on need vaid mingisugused segumid mu lemmiklugude lemmikharmooniatest ja klaverimänguvõtetest. pealekauba veel päris minimalistlike kalduvustega(kõik asjad lähvad nagu ringiga algstaadiumi tagasi ja arvatavasti olen arenguga üsna lõpumail seega...). et üldinimlikule headusele need vist ei vasta võinii. olen natuke tüdinenud leidmast muusikat, mis oleks justkui minu pealt maha viksitud, väikeste erinevustega muidugi. vihkanvihkan säärast TÕIKA. üldiselt on seda tehtud mitte minupoolt ja päris rõvedalt. niisiis, miks siis avalikustada üldse midagi, kui see võib osutuda teabkelle plagiaadiks jälle. teisalt tuleb tunnistada, et need tuntud plagiaadid minu lugudest(noh tegelt ikka vastupidi vist) on märksa paremini teostatud, mul kaob soov midagi paremini teha. endale ja ise ja üksi teen.

kuigi ühtteist nikerdasin täna küll. ja sõnadest ei tulnud üldsegi puudus, kuna põhjust on rohkem kui küll ja pühendust selles loos on samuti rohkem kui küll rohkem kui rohkem kui kui.

teine asi. harjumused. pole ju hullu olla oma harjumuste lollakas ja järjepidev ori. teadmine, et sa saad end sealt välja rebida iga hetk, muudabki nad püsivaks nagu sünnimärkide olemasolu. väikeste eranditega. sest teisest küljest olen lausa meistritiitli pretendent rutiinilõhkumises. igasugused asjad võivad saada harjumuseks. ja rutiini lõhkumiseks kipub käest ära minema siis, kui ennast teavitada, et nüüd on rutiin. tekib automaatne blokk. rutiin ja harjumus ei ole samad asjad päris, aga ma ei viitsi rohkem seletada praegu. siiski avastasin, et harjumus võib olla palju laiem valdkond, kui lihtne "pärast sööki hammaste pesemine"... ja kust need piirid täpsemalt lähvad, seda võib ka igaüks tegelt ise otsustada.

suvakas ilus pilt seal üleval muidu. võib maispeisist otsida kui millegi sünteetilisema aga dünaamilisema tümpsu isu(mhm, võõrsõnadest haaratud olen). linnud ja vesi ja liiv ja taevas. vahepeal sain enda jaoks suht selgeks, mis on vabadus.