kehaline kasvatus

ma kannatamatult ootan juba tükimat aega, millal immuunsusüsteem funksima hakkab ja keha harjub hommikuse jaheda toa ja kurguvaluga.
ja siis paitsab, et mu sõltuvus kohvist ei ole üldse psühholoogilist laadi. nädal tagasi tõotasin mitte kohvi juua enam. seda niikaua kuni eile lõpetasin nii deliirilises olukorras, et ei viistind külaliste tulekuks ennast voodist üles upitadagi. asi lahenes elina ja maiksu juurde kohvile ja kardinapuu ülespanemisele minekuga. et mina ei vaja kohvi, mu keha vajab. või te lepite üliuimase minuga?
punkarid on ka kohal nüüd. sellest saab kohe aru :)
oma keha kooli vean praegu päris agaralt, aga hoopis kool ei vaja mu kohalolekut, liiga palju aega niisama passida. ei jää muud üle kui cinamoni kohvikus ülikallist siidrit lürpida (sest see on siin üks odavamaest asjadest), tasku ümber planeeritava haljastuse putitamist jälgida ja maritiga paar sõna juttu ajada. jäätisekokteil 40krooni. need väärtused on nii imelikuks läinud. kõige asjalikum tegu tunduks hoopis miski allahinnatud sall osta. või kindad.
mu kehal on natuke vaja harjuda ka selle päevase õppega. sest 24h ülevalolek talle eriti peale ei lähe.