argimured

ärge visake villaseid sokke pesumasinasse kuuekümne kraadi juures. pärast ei mahu need teile jalga enam hästi...

make the yule-tide gay...

minu hommik. 13.05.
taevas on tumesinine ja kusagilt lööb päikesehelki poriloiguplekilisele asfaltile, kaskedele ja mu aknal reas seisvatele rohelistele veinipudelitele. päev enne esimest adventi. kus on lumi?
lumi on Høegi preili Smilla lumetajus, mida peaksin taani keeles lugema, aga esmasel vaatlusel tundus, et originaalkeeles ei oleks see kuigi nauditav. lund on, gröönlasi on, üksindust on, krimkat on, küünilisust on ja on ka seda tasakaalustavaid mõnusaid kiikse - inimesed ei ole täiuslikud. head tõlget ei ole. aga lund on.

*
mu mammonakogumine-vahetamine kestab. valge laud sobib nagu rusikas silmaauku meie tuppa. tänud! selle eest maksin oma must-valgete vaipadega.

maksnud olen ma ka jessukesele taevas või siis annab "apokalüpsiseaasta 2012" endast märku asjade purunemise näol: üks punane taldrik jäi pannikaane alla ja kaotas ühe otsustava tüki endast (kummaline!) ning täna purunes peegel. kui olin 10-ne aastane, kukkus mul samuti peegel maha pahuralt olin kindel, et kuni 17 eluaastani tuleb mul taluda vaid kannatusi ja ebaõnne. võib-olla oligi nii. igaljuhul on minust välja kujunenud üks kentsakas inimene :)
nüüd siis tuleks käesolev peegel lihtsalt kiiremas korras likvideerida. tahaks anda mõnele klaasikunstnikule, sest ainult 3ks tükiks kukkus ta. suur peegel. igaljuhul, kunstnikuhakatised, kes te võib-olla seda blogi lugema juhtute, siis teadke et narva mnt 89 prügikastide juures kilekotis lebab kolm suurt klaasikildu. aitäh.

lõpetuseks üks jõululäägus, mis mind eile õhtupoolikul kummitas. videos kajastatud ajastu jõulud olid kuidagi...hingelisemad ja laulud ilusamalt esitatud, tundub mulle :)

head kadripäeva!

hetkel aknast paistab päikest, nii et tõotab tulla ilus kadripäev. aga kas ka hea?

eile käidi meil koridoris kellegi ukse taga laulmas. ma ei tea, kas nad olid kadrid, aga ühele karinile lauldi sünnipäevalaulu. armas!

üleeile õhtul unustasime ukse lukku keeramata ning voilaa - mingi seltskond pudenes meie tuppa, tuled pandi põlema... siis saadi aru, et tegu vale toaga ning väljuti vaikselt. kuulda oli, kuidas nad teise ruumi sama lärmakalt sisenesid. seekord tundus olevat õige koht. nemad ka ei olnud (varajased) kadrid.

pildil on mu lemmikkadri.

"aga kus on kingikott?"

kuna minu väikese lauakese probleemi juba kuuldi ning see on leidmas lahendust, siis muutusin ahneks ja paiskan netti ka järgmise, oma kauaaegse soovi: Palun, ega kellelgi pole ära anda (kasvõi sümboolse hinna eest) ühte mõnusat tugitooli?

talveunne

nägin unes, et kõnnin ringi mingis eriti kõrgete seintega lossis hallis kivilossis. eestis. seda olevat kusagil 1880 ehitama hakatud. sinna oli kerge ära eksida. siis nägin, et olen üks superstaaridest. miks ma muidu nendega suletud ruumis ringmänge mängisin. kui parasjagu ühtegi ringmängu käsil polnud, oli selline kohmakas tunne, ei teadnud kas ja kuidas kaasstaaridega suhelda. kuhu minna ja mida teha.
üleeile nägin ka midagi väga värvikat unes, aga enam ei mäleta.

üldsegi, mul on vist talveuni. eile magasin lihtsalt 12 h järjest ja ega tänagi unetundide pealt koonerdanud. lisaks sellele enda arust üsna hilisele tänasele ärkamisele vajusid loengus ikkagi silmad kinni.

küünlad said otsa ja unustasin osta. paanikapaanika! ei viitsi enam spetsiaalselt neid ostma minna - kogun siin varmasti omale talveks rasva. hmm, mis meenutab, et peaksin ka seepi ostma. isetegemine läheks arvatavasti liigseks jaburamiseks. igatahes hetkel tean et camilandys ja oatänava ökopoes leidub neid seepe, mida otsin.

katsun taanikeelseid tekste lugeda. palju annaks juurde, kui ma sõnavarast rohkem jagaks. aga mõndasid asju pole ka sõnastikust leida... õäh. bakatöö teema vajaks ka selgitamist. ja rutuga.

onu tomi gripiroog ja partypeople

kuna eile läksime veidike kraaklema koos kokates - mõlemad tahavad kogu selle söögitegemisetöö ise ära teha ja omamoodi, siis täna jätsin t`le vaba voli ise õiendada. ütles, et teeb umbes seda toitu, mis mulle kangesti meeldib - pruuniks praetud makaronid(meil on makaronihooaeg praegu. ja mulle meeldivad poolsöestunud makaronid jah. ketšupiga. lihtne ja nämma). ta ei petnud mind. hommikusöök tuli tõepoolest UMBES selline nagu ma unistanud olin. pasta sisaldas nii küüslauku kui pannilröstitud tomateid kui mett - selline gripikombo siis. maitses väga eksootiliselt.

eile oli õdus päev m'dega. kõigepealt olemine ühe m juures. peaks ka omale pulgad muretsema, nendega tegelikult üsna mugav kanafileed händlida ja kurgi ja tomatitükke noppida. lisaks on m juures lihtsalt mõnus õhkkond, millest ma olen kunagi juttu teinud oma blogis ka vististi. teine m rääkis muidugi oma vahepealsetest seikadest ja näitas pilte. mulle meeldib mõnesmõttes selline vaikusehetk, kus mõeldakse omi mõtteid ning siis küsib üks seltskonnast näiteks: "kui te saaksite oma kohviku teha, siis millise?"
sai ka minu juurdes ära käidud, kuigi minu juures pole kuigi külalissõbralik möbleeritus, mis paneb mind küllatahtjaid eemale tõrjuma natuke. kavatsen töötada selle kallal...kui kellegil oleks ära anda üks madal lauake? osta ei raatsi (kallist), sest mine sa tea, kui ajutine see elukoht siin on.
hilisem pubiralli polnud jällegi väga minu teema, kuna ma jällegi väsisin ära. siiski oli tore. nägin g'd. klatšisime minu vana korterit ehk tema praegust elukohta, õigemini sealset naabrirahvast ja omanikke. õhtu lõppes kellegi tik'ika sünnipäevapeol.

briti muusika fännidele üks film, mida vahepeal vaatasime, s lemmik. väga ülevaatlik, aga säravaid hetki leidus. natuke woody allenlik... see kaameraga vestlemine ja nii.
praegu on mul veel jätkuvalt jaapani vaimustus peal. mitte enam nii literdav, aga mingisugune siiski. 2 hayao miyazaki filmi (spirited away ja mononoke hime) on mulle väga meeldinud. (vb spirited away sellepärast, et olin just šintoismiga tutvust teinud) neisse on kerge sisse elada ning seetõttu muutuvad nad väga pingestatuks ja isegi kui sa tead, et lõpus saab kõik korda, sest filmid ju adresseeritud lastele, siis ikkagi ikkagi ikkagi. on põnev. pean ka teised ära vahtima ja siis mul pole enam anime vastu midagi. vot kuidas põhimõtted muutuvad(minu totrad põhimõtted...)

ära

jah. vahepeal kadusin kodulinn tartust ära ja märkasin, et võõrsil on täitsa lahe. näiteks olen nüüd valmis tallinnasse ümber asuma. või mõnda suuremasse linna. aga see vist niipea ei juhtu.
tallinnas jalutasime - oli ilus.
kruiisitasime stockholmi - polnud just otseses mõttes ilus, aga...hmm...lahe.

hetkel ei oskagi midagi asjalikku selle kohta mainida, sest enne kojutulekut tegime kinos aega parajaks ja vaatasime sellist filmi nagu 2012. peale seda kujutasin ette, kuidas tallinn kokku variseb oma udutuledesäras, olustik oli kuidagi sarnane. film ise on mõnus mugavast turvalisest kinosaalitoolist vaadata, samal ajal kui j. urb vene keele aktsenti puristades lennukiga kaljult alla lendab. ja muud efektsused. reaalsusele ei pretendeeri ja ei peagi. lisaks pakkus huviväärsusi veel inimeste julmus ja alalhoiuinstinktid ja see tore charlie, kes oma haagissuvilas(?) raadiot pidas, olles väga maailmalõputeadlik ning sellest vaimustunud...

jah, numps(mitte otseses ega ka halvustavas vaid lihtsalt mainimisväärsust rõhutavas mõttes) oli ühes suure viikingi nimelises toidukohas/baaris kreeka salatit süüa, aknast ületee asuvat tusen & en natt (orient) vaibapoodi ning selle kõrval paiknevat aafrika butafooriabutiiki vahtida. teadsin et baari kõrval on taalia pizzeria ning sealsamas nurgapeal üks hiina restoran, kuhu alguses tahtsime sisse astuda, kuid ainult hiinlastele teadaolevatel põhjusel oli koht parasjagu pausil. hetkel vist olen üsna õnnelik, et sinna hiina kohta ei läinud. mis oleks võinud juhtuda:

viikingibaari personal koosnes samuti immigrantidest. selline üleilmastumine siis.

meelde jäi ka disainiturg (kulturhuseti all). ostsime sealt ainult ühe multifunktsionaalse asjanduse: kahvel, nuga ja lusikas ühes isikus. kulub ehk teinekord marjaks ära... hulganisti nutikaid kodutarbeid leidus seal.

ühes linnanurgakeses oli ohtralt hiina/jaapani/korea toidupoode. ühes keldripoes asetses mõnes mõttes paradiis ja mõnesmõttes põrgu: kogu kevadrullideks vajalik materjal olemas ning miljon erinevat juurikat, eksootilist vilja ja vürtsi. põrgu seisnes selles, et poekesel puudus ventilatsioon üldse. seega kõmpisin veel tund aega hiljemgi läikiva südamega ringi. astusime sisse adolf friedericku kirikuaeda ning korraks kirikussegi. kirikuaias murul lamas mingi ajaleht vaatajatele suunatud pealkirjaosaga"här gifter seg...". ühest keskealisest lesbipaarist käis jutt nagu ma hommikul mäkis burksi hammustavate pinksaklipslaste vahel lugesin. modernne tänavakunst.

rootsi keelt sai ka algajatasemel katsetatud. see polnud rooste läinud. kuigi vahepeal hej då asemel sai ha det öeldud. ja t jätkas järjekindlalt headaega ütlemisega. mingiaeg vähemalt.

ahjaa, ja laevas, häbihäbi, kaotasin oma karaokesüütuse, õnneks minumeelest üsna süütu lauluga:

avastasin, et ööelu pole minu jaoks ja hommikuolemine reval cafes seevastu väga mõnus. lootusetu kohvikuinimene :)

rohkem ei viitsi rääkida midagi. hoopis (hästi)mõned pildid siin:

keel

m on põnev. oma üli-soomeugrilikkuses maaläheduses (need suured mustad saapad ja iseõmmeldud seelik ning need keelemõtted) omab ta punaste otstega (õnneks suht maitsekaid) geelküün/si ja i pod touchi.

...

üpris jube, kuidas eestikeele õigekiri minus segadust tekitab.
käänded on ka jubedad.


...
täna tallinnasse. varajane rong ja bussid on sisse magatud. aga pole hullu. nägin huitavaid unenägusid.

noorendav jalutuskuur

kõndisin täna jalgsi. hakkan paksuks minema. seega rampsi üle toomemägede ronida ja näiteks rongivastu kõmpida on vägagi tervitatav.
käisime m'ga humoorikat luulet kuulamas täna. mõtlesin et satun kuhugi võõrastesse vetesse pea ees. mitte et see probleem oleks. aga ikkagi. siiski tuli välja et mõlemad luuletajad olid mõlemate mu tuttavate(jah, seal leidus ka mu tuttavaid) sõbrad või tuttavad. ja mina ei teadnud neist midagi. oeh. avastamisruumi kirjandusvallas on küllaga ja veel.
hiljem sai veidi palju hõõgveini joodud. sissejuhatus jõuludeks :)
s'l on tore maania. nimelt pildistamismaania. konkureerib seagripiga! populaarne haigus. aga siin väheke raamatukoguromantikat. kusjuures mulle meeldib väga tü raamatukogu ja rahva raamatukogu arhitektuur. massiivne raskepärane, aga kuidagi mõnus. nagu siseneks koopasse. kivise karu haardesse. vaalaskala makku.

ühe teise pildi kohta (kus ka mina figureerin peal) ütleks mu lähisugulased ja kindlasti veel mõned: rüht, mari! rüht!!!
aga mul läheb rüht meelest ära tihti. niiet sorri.

lumi

meil t'ga on nädala top lugu olnud see:

originaalist kordi vaatemängulisem ja mitte nii tuim ka muusikalises mõttes, minu arust. kuigi depoo mulle eriti ei meeldinud, siis selles laulusaates oli kahju kui kahju temakese lahkumisest. no more huvitavaid lauluvalikuid. tjah, lauluvalik on see, mis ükskõik kelle huvitavaks persooniks võib muuta. sellepärast talent-anis mulle ei istu. booring. pean ainult marteniga leppima nüüd:)

vahepeal olen hänginud eesti fillidega veidike. näinud tartut 9.korruselise maja katuselt ja tšehhi filme. eelviimane film osutus pikaks ja lohisevaks, kus mitu korda lootsin et nüüd on läbi. aga ei.

täna läheb vist väikest viisi klaverdamiseks ka. problema võib tulla ainult sellest, et lauljaneiu g soovib rohkem ballaade ja tavapärast kaunist muusikat väljutada. mind aga tõmbavad igasugused x-häältega tegelaste lood. kus lugu peaaegu et baseerubki tolle ebatavalise hääle mängul. aga kui see probleemiks võib osutuda, on see vaid mikroskoopiline mure. hea on jälle klaveri taga olla. mis sest et pilli häälestus pole just tipptasandil. täpptasandil ka mitte. klaver ja laul koos - sümbioos.

elust ja olust

eile sai nähtud ka improteatrit. puhas meelelahutus. nalja oli vahepeal nabani, aga midagi meelitoitvat mitte eriti. näitlejad olid üldiselt sümpaatsed. toetage neid. minge teatrisse!

lumi

ja uni. ja tuvid akna peal.

üheshingamine

pagan,
liiga palju kooliga mitteseonduvaid ideid ja asju. õppimiseks pole õiget vaimu peal. paha lugu mõnes mõttes. aga neist siin ma ei räägi. õige vaim, palun tule!
meedlivat hingedepäeva õhtut kõigile!

hmm. miks on inglismaal nii palju kummitavaid losse ja kindlusi? sest seal elasid kurjad inimesed? võib väga vabalt olla! mida veel süvendab nende ebausk. ebausk - see sõna mulle ei meeldi, aga kui inglastest jutt, siis ehk nende oma keeli superstition sobib kenasti kirjeldama seda, mida siinkohal mõtlen. usun täitsa geobioloogide jutte, mis räägivad koha energeetikast, vee- ja muudest soontest. me kõik ei jäta endast mitte ainult ökoloogilist jalajälge vaid ka teatud energiaid (veesooned ja mendelejevi tabel on meietagi olemas). seal, kus on inimesi tapetud ja piinatud, tead sa seda või mitte sellesse kohta parasjagu astudes, hakkab sul kõhe. kui oled tundlik.

kusjuures väga positiivset aurat tundsin tallinnas ühes katolikukirikus! usun, et see ehitati nii hilja alles(pole täpselt uurinud), et krüpti sel kirikul pmts pole ehk siis pole koori alla maetud rikkurite maiseid jäänuseid... sealsamas lillikastev noor ja üsna (paastumisest?) kiitsakas härra tundus õnnelik oma usus. igatahes pani see mind hetkeks mõtlema, kui vähe on vaja õnneks. ei miskit tarbimist ega midagi. hullud päevad on need päevad kus sul on kohustus odavaid hilpe ostma minna.

november on muidu selline üsnagi tume/masendav kuu. endalegi märkamatult (siiani) olen telku lahti klõpsutanud ja seebikaid tolereerinud. draakonipoeg kuulab vahepeal the beach boys'i ja muud 60nendate-80nendate helget rocki ning küünlad on enamasti põlemishoos. alateadlik igatsus millegi rõõmsama ja helgema järele. bling bling. algab jõuluootus. mõnes mõttes olekski tore, kui novembris tänavad kaunistatud oleksid. lund ju veel pole, mis seda pimedust ehk leevendaks.

taustalugu

miskipärast aktuaalne. tegelikult liptoni reklaamis kuuldud lugu, aga sobis tänasesse atmosfääri.


head ööd!

täna tehtud-nähtud:

• karge päikesepaiste ja härmatisesära õues
• uus kaanega pann
• inglise hommikusöök kella nelja paiku pärastlõunal
  
• auto tagaistmele sokutatud kits(mitte lammas ega notsu)
• amatöörfilmide festival. võitjafilm kahekesi oli too good to be amatöörfilm. pmts popi ja uhhuu.
  
• valveapteekrite stoiline rahu
• õunamoosisaiad maitsvad õite hääd