Aasta viimane hommik!

Siin ma istun, hommikumantlis taaskord, kohvitass ja minimartsipan käeulatuses. 

Järgmise aasta top goal on lahti saada laiskusest!

See on hakanud mind häirima. Noh, et tahad mõnusat äraolemist, aga saad aru, et veel mõnusamaks äraolemiseks ja enesega rahuloluks on vaja "ohvreid" aka loobuda liigsest lebotamisest! 

Täna näiteks tekkis võimalus talisupluseks - ilm ideaalne! Aga ma magasin kaua ja tahtsin rahulikult kohvitada ja ärgata vaikselt enne kümblemaminekut. Minoriteetne põhjus ka, et päevad hetkel, aga nojah kohale end ajada ja irvitada suplejatega kaasa ning lasta jahedal talvepäikesel enda põskedele  pai teha, oleks olnud good option päeva alustamiseks tegelikult. Aga. Laiskus.

Laiskust mainis ka eilsel koosviibimisel vanama. Tema ei saa üldse aru, miks mulle täiskohaga töötada ei sobi. Tema ise muidugi tegi tööd, mis oli ka tema hobi ja armastus (tekstiilide valdkond), ja ta rantis sh selle üle, kuidas tal on raske kuulata, kuidas nt mu ema v onu jälle hädaldab, et peab tööle minema. Samas tean, et ka mu empsile meeldib tegelikult see töö, mida ta teeb. 

Asi on töö rohkuses, inimvõimetes, pideva pinge all elamine lihtsalt murrab. See on fakt, aga see ei tohiks olla paratamatus.Vanaema tööle andis juurde ka tore töökollektiiv ja nii. Ma ka ei saa kurta. Aga mu loomuses ei ole tegeleda ühe asjaga koguaeg. Pean leidma tasakaalu oma huvide ja vajaliku ärategemise vahel, nii, et kõike saaks tehtud, ja et see, mida ma teha tahan, ei oleks nö laiskustegevus. Distractionitest eemalduda!

Järgmisel aastal saab ka minust äkki talisupleja, kes teab? Proovima peab!

Ps: Tänane unenägu: Jõlkusime M ja M`ga mingis võõras linnas, mis paistis olevat tegelikult Tartu eeslinn. Seal selline plaazike ka ja kabiinid enese pesemiseks, riietamiseks ja pissimiseks. Otsisin seda viimast kabiini, leidsin pesemisekabiinid. Pissi vanni loosung meenus, aga mulle, konservatiivile, tundus see liialt barbaarne, läksin sealt minema, otsisin oma crew`d. Jalutasime ringi. Läksime ühe kambaliikme juurde külla, kes sealkandis elas. Ja ma üritasin aru saada, mis kant see on. Mis selle koha nimi on??? Meenutasin ja meenutasin, midagi "Liivaga" seotut. Äkki oligi Liiva?Aga see ju seal Muhu-Saaremaa kandis? Unenäos päike paistis justnagu täna :-) Keskkond oli kullakas-pruunikas. Ahjaa, plaazi juures kabiinidesse viiv tee oli betoneeritud, mingite põnevate äärtega. Jalutasime aeglaselt trepist alla kabiinide poole...

Mõned kiired ülestähendused aastast

Laupäevahommik.

Hommikul on mõtted erksad. Päevahelendus kumab kiiresti liikuvate hallikate pilvetupsude takant. Märkmik on siinsamas. J ärkab ja ma lippan kohe talle ette loetlema oma hommikusi mõtteid-ideid. Ta vahib tühja pilguga: lase ma ärkan üles! Läksime hilja magama, sest tal endal tekkis igasuguseid asju, mida minuga arutada. Siis olin jälle mina a la kas me ei saaks neid asju hommikul arutada - olen õhtuks nagu tühjakspigistatud sidrun. 

See selleks... hm. Jah. Olen selle aasta jooksul märganud mitmeid pisimuudatusi enda juures. Ja seda, et soovid lähevad täide. Kui nad aga konkreetselt kirja panna või isegi et niisama väljendada rääkimise teel. Sel aastal olen jälle juurde õppinud arvamuste erisuse ja selle juures OK olemisega. Eriarvamus tõesti pole rünnak, kuigi tahaks okkaliseks tõmbuda ja oma seisukohta kiivalt kaitsta. Seda eriti siis, kui teise arvamuse esitaja paistab arvavat, et tema arvamus see õige on. Pean laskma endal malbelt naeratada ja lasta inimesel jääda oma arvamusega (isegi kui see on humanitaarinimeste alaväärtuslikuks pidamine). Vahel teeb pahameelt, et üritad ise olla tolerantne ja näed sellega palju vaeva, ja seda vaeva tõlgendatakse kahepalgelisusena.

Üks offtopic muudatus ka: Mulle on hakanud meeldima reise korraldada. Juba tegin hommikul plaani, kuhu sel aastal reisida, et saaks vaikselt eelavret koostada ja pileteid vaadata. Gruusia ja Shotimaa on selle aasta prioriteedid. Meie ellu sattus Gruusia sõber. Shotimaal J sõber. Ja Mahcnestesteri äkki jõuab ka? Skandinaaviasse võiks ka jõuda.

Aga oma juubelit korraldada seevastu tundub mission almost impossible.

Täna nägin unes, et kiirustame J`ga laeva peale Taanimaale. Laev oli selline pisike haagissuvilat meenutav veepeal liikuv-hulpiv masin. Hakkasimegi hiljaks jääma. Sadam oli suur ja lai ja kohati apokalüptilselt Rummu karjääri ehitistega täidetud.. 

Üks dramaatilisusevõitu lugu ka siia:

Katkeid ühiskirjutamisest

Taustaks vana-kreeka muistendid. Anti ka luulekatkeid ja üks Rooste lühiessee. Panen siia kirja paar asja, mida ette julgesin lugeda. Muideks, oli armas-ilus õhtu, õrnalt sportliku õhustlikuga. igaks luuletuseks siiski 5 min aega... stopper käima ja läks! Inimesed olid geniaalsed, ütleks. Mina aga surusin seekord riimile.

Rannakohvik "Roheline konn"

(K. Ehin "Viimane monogaalmane" ainetel)

Sandaalid vajuvad liiva

heledaid varje täis päev

betoonterrass vajuks kui kiiva

kui Afrodite sädelust näed

veinina valab sulle piima

plasttopsi ja vahvlisse mäed

vanillijäätisest tiivad

kasvatad ja läed

(Atlantise jutustuse ainetel)

veel elab maailm kivistise õlal

ta hingab, ohkab väsinult

sest atlantis kivi, tähistaevas ülal

ja puhkab perseus räsitult

kuis elabmaailm kivistise õlal

kuis suutis vastu panna ta

ja ümiseb nii mitmel kõlal

ta elab veel kuid kannatab

Unenäopüüdja

Täna oli mul erakordselt huvitav uni. Tahtsin sellest hommikul jutu kirjutada, aga hommikul olid juba uued särgid-värgid. Äratuskell äratas mind, nagu ka eelminekord, täitsa keset põnevust üles. Olin kindel, et kirjutan sellest. Katsusin meenutada, aga jäin uuesti magama, ja seiklused jätkusid, küll aga nagu ümberkirjutatuna. 

Suutsin meenutada, et minategelane selles loos oli üks "kügelik", kes ütles, nagu mitmetes usa filmides kuidagi v chillilt ja tähenduslikult:"Ma olen pärit....." aga kustkohast ta pärit nüüd oligi?!?! üritasin meenutada, aga ei meenu, ei meenu. See oli täitesti omaette riik või maa või mingisugune territoorium. Algas vist P tähega?? Ütleme, et mingi Pantagoonia vms. 

Ja mida ta seal unes korda ajas? Ma enam ei mäleta! Igaljuhul, ta ei olnud pärit sellelt maalt, kus tegevus käis ja parasjagu küps-kuldne pärastlõunane päikesepaiste siras. Natuke nagu assassin greedilik tegelinski oli ta, ajas oma asja, ajas oma graali taga, mis, nagu ma vaevu mäletan-tunnetan, ei olnud tema isiklik huvi, vaid kuna temal olid oskused ja kuna tema oli pärit mujalt, sai asja ära ajada nö erapooletult. Ta rääkis unes veel minajuttu. Selgitas asju. Parkuuris siin ja seal, poolvalmis majade puitvõresestikel. Seal linnas oli ka jõgi. Väänatud Tartu?

Mitu eelnevat öödki on unenäod olnud üsna elavad ja meeldejäävaid momente pakkuvad. Vahel jäävad nad meelde nii momendiliselt, üks hetk unenäost, mis enamasti kusagil linnapildis toimuvad. Ja väga loogilised on. Seetõttu usun, et kunagi tulevikus võin nad isegi oma pärismälestustega sassi ajada. Ja olen siis natuke nagu Blade Runneri tüüps, kes arvas, et kellegi teise mälestused on tema enda mälestused, hiljem eepilises lumesajus ta kindlasti mõtiskles selle üle. Või siis ei mõtisklenud ka. Igatahes, millele üleüldse kindel saab olla kui mitte isegi enda mälestustele? Mulle hakkab vahepeal tunduma, et oma unenägudele saab olla sama kindel kui mälestustele. Mis võivad ju ka kergesti väänduda.

Nojah. Nt ükskord tabas äratusalarm mind, kui olin justkui Tallinna vanalinnas, kus ühe hotelli ase, mel asus hoopis üks pood.Sobrasin seal trikoode vahel ja kavatsesin vegan-osakonda jalutada, kui mindjah, see va alarm välja kiskus sellest kohast.

Olin veel hiljuti ühes põnevas kohas. Mingi grupiga. Sõitsime bändibussiga ringi, aga meil minu põhikooliõega oli tarvis minna vist vetsu? Võõras linn, nah, väljusime bussist võõrasse keskkonda, otsisime, kuhu minema peaks, ei leidnud sealt miskit ja proovisime siis tagasi liikuda. Pöörasime üks "värav" varem ära ja meie valget furgooni ei olnud seal. Kõndisime tagasi ja proovisime järgmisest tänavast minna. seal see buss oligi ja ootas meid.

Nisama illustratsiooniks paar lugu, mis minumeelest on kuidagi venelasliku kõlaga. Jah. Kuidas seda seletada? Nukker melanhoolia-meloodia...?

Keha / mida mõtled see oled jne

mu kunst 

on mu keha

kunsttükk teha
sünnitada

ja hoida

kena 

mu keha

on kunst

mitte alati kena

seda hoida ja teha

sünnitada

eha

mu keha

on kunst

minu paha minu kena

keemiatehas

bakterite ökosüsteem

hoida self esteem

smoke and mirrors

mõttetera

silmatera