Nädalajagu pahasid unenägusid

Aasta algus ilma võtmehoidjata on mõjunud rängalt. Juba teine kord kui poest tulnuna ähin 5. korrusele ja avastan siis, et toavõtit ei olegi. Juba teist korda tatsan lähedalasuvasse pitsakohta, sest väss on peal ja seljakott pungil õhtusöögimaterjale.

Elukaaslasel läheb pool tundi ja siis hakkab kodupoole liikuma. Ok.

See pool tundi läks väga buenolt! (Jätsin mainimata, et teekotikesed letipeal kasti sees olid tolmused. Keegi polnud sellesse kasti võib-olla mitu aastat pilku heitnud... tolm oli saanud osaks teekotikesest..)
"Kirjutasin luuletuse," teatasin elukaaslasele kui ta mind sealt minema eskortima tuli.
"Minust?" naeratab tema.
"Nope."
"Ood minule?" 
"Ei. Pealkiri on Nädalajagu pahasid unenägusid..."
"Minust?"

(Minu asemel nimi, aga ma siin blogis inimeste nimesid lahti ei kirjuta)

Nädalajagu pahasid unenägusid
sikutanud ja sakutanud mind
tohututesse eneseanalüüsidesse, 
                                           lüüsidesse

ära joo õlut ja ära söö liha
piimatooted võrdub rinnavähi oht.

aga unenäod vist käskisivad 
kohiseivas kõrvus 
tunnete keeles
justkui midagi muud

a la mine sinna tundesse
sah-sahh
(sinna kohvikusse keskea lõpus*)
ja tunne see ära
wrraahhh (vms)
ärka üles
ppprrrraaahhh
ja mine edasi

tunne see tunne ära
tunneta ja adu
et see on uni
aga sina oled ärkvel
lihtsalt lähed edasi
aga püsid siin samas

mida sellise infoga peale hakata?
Smuutikuur?!

Nädalajagu pahasid unenägusid
selline periood minu elus tõepoolest oli
mis siin salata
vaadelgem unenägusid
ja analüüsigem neid
tõstkem klaasid
see võib juhtuda igaühega meist
jah see periood minu elus tõepoolest oli


* viimases pahas unenäos tõepoolest selline seik minuga juhtus, et olin kohvikus, oma algkooliaegse pinginaabriga, kellega olid meil vägagi pingelised suhted, ning teises lauas, nurga taga, ilmnes, et istus mu praegune töökaaslane. 

2017 ilutooted

Nüüd siis üks postitus iluvaldkonnast ka.

Ise kreemide ja mökside kallal mökerdada ei ole sellist kannatlikkust, aga kui raha maksta, siis nendele firmadele, kes tegustevad baltikumis. Ma ei tea, kas nüüd nö raha jääb siis oma õuele, aga vähemalt mingisugune rahu on sees. Ei viitsi ka põhjalikku researchi teha, kes minu raha nüüd sellest endale saab...

Lempar bb kreem:

Hea näonaha värvi ühtlustav kreemike, katab kergelt ja jätab hästi loomuliku mulje, travel size on megahea, teate küll, kui vaja reisida ja ok välja näha ja ei taha suurt pagasit jne. Pluss, et bb kreeme siiski igapäevaselt näkku ei määri, ikka sellistel teatud puhkudel, 2015 katsetasin Mishaga. See oli ka väga okei, aga kasutasin seda siiski suht igapäevaselt ja pikapeale hakkas mul tekkima tunne, et mul hakkavad tekkima kortsud, lol. Ma ei ole veel kortsudeks valmis!

Selle va kortsuvea saab parandada kusjuures lihtsate vahenditega, tuleb aint olla järjepidev:

1. maga vähemalt 8h ööpäevas
2. ära joo rohkem kui üks tass kohvi päevas
3. joo rohkelt vett
4. kaerahelbepuder (pooltooreste kaerahelvestega)
5. lisa toitudesse värsket kapsast

Viimase aja tähelepanek: kurkum vist muudab nahka ka kuidagi pehmemaks ja isegi vaat et kollakamaks, ja d vitamiini lisamine oma toidulisandimenüüsse.

Niisama jätkuks siia, et Madara deep moisture vms näokreemi moisture seisneb selles, et ta hästi rasvane. Päeva lõpuks näonahk lihtsalt mõnusasti/hullult läigib. (Korealastele ehk meeldikski? Nad võtavad seda kui mingisugust värskuse kuma.) Kui keegi tahab sulle põsemusi teha, siis intuitiivselt kohe eemaldud, sest ei taha oma rasva teise huulte peale, haha. Poore ummistab ka. Kõvade külmakraadidega aga, siin vahepeal oli -10, kulub kreem täitsa marjaks ära!

Näokreemide valdkonnas jääb troonima LUMI näokreem ee punetuse vastane vms., dna-kaitsega, nagu kusagil kirjuati. Samuti kerge, määrid näkku ja ei tunnegi, et midagi seal eriti oleks, samas, nagu midagi oleks ikka, ja see miski tundub, tjah, nagu ennist kirjutasin, kerge, ja isegi et luksuslik. Lõhn oli hea.

Ega see kosmeetika odav pole, aga Madaral on sageli allahindlused, ning tuleb ka Lumi toodete allahindlustel silm peal hoida.

Seepidest - kitsepiima rosmariiniseep - teeb sind puhtaks! Nii, et nahk lausa krudiseb.

Vedelseepidest - Orto õrn vedelseep. Seda vist mujalt ei saa kui Prismast. Apteekidest igaljuhul mitte. Igaljuhul mõjub see mulle kuidagi meeldivamalt kui lõhnatu kosmeetiline vedeseep vesiroosipildiga. Õuna ja Astelpaju vedelseebid kuidagi nigu kurjast juba. Pole mingi kolm aastat mingisugust tavalist (Fa v Dove vms) vedelseepi kasutanud. Võib-olla vahelduseks peaks?

Dushigeeli asemel kasutan ka vedelseepi või tavalist seepi. Hiljuti jõudis minuni BodyShopi dushigeel (oliivi oma), aga ma ei tea, kas see oli nüüd sellest, või jõuludega seotud "kehvast" toitumisest, tekkis mu nahal suht kohe midagi lööbetaolist - hästi kuivaks läks nahk, ja kui natuke kratsida, siis kohe katki. Või siis riided kusagilt hõõruvad nii, et nahk läheb katki. Igaljuhul jah.. Hmmm, või tuli selline nahaärritus sellest, et käisin juukseid värvimas, väidetavalt olevat see väga looduslik värv jne, aga noh tundlik inimene on tundlik.

Kätekreemide osas otsin ikka jätkuvalt lemmikut. Paljudel kreemidel on mingi vaevalttuntav silikoonilõhn manu.

Bioderma atoopilise naha intensiivkreem on läinud halvasti pealekantavaks - vahetasid ühe komponendi vaseliini vastu. Hõõru pool tundi, et nahk ei oleks valge. Ugh. Babe kreemid head, aga kallid, ja pole ka kodumaine kraam, yo.

Oih, peaks mainima ka käesoleva aasta ühte avastust: Signe Seebid kristalldeodorant. Minu higistamisega seotud ebamugavused hoiab küll kenasti kontrolli all. Hetkel mul pesumasina peal seisab roosilõhnaline, aga seda lõhna ei ole üleüldse tunda, jee. Ehk siis, et ei midagi ärritavat!

Insp ja bisnis

Kuulasin Popkulturiste, kuulasin, et pahandati Toomas Kirsi kallal - ütlevat koledasti. Vaatasin Anu saadet. Aga vaatasin viimast. Ja leidsin hoopis äärmiselt inspireeriva intervjuu Rain Lõhmusega.

Nojah, sain aru, mida Kirss sisimas öelda tahtis, aga eneseväljenduse jaoks võiks siiski naisterahvastel ruumi jääda. Pealegi puudub punasel vaibal nö normaalsuse mõõde ja las ta jääb, nahh. Täpselt samamoodi, nagu Kirsil on vabadus ETVs veidi "maamehelikult" end väljendada. Kui ta end nii väljendab, siis ei tohiks talle ju ka meigitud ja viisakad daamid huvi pakkuda. Aga ma ei tõmba võrdusmärke. Kriipis kõige rohkem kõrva see koht, kus ta mainis, et Keeduse filmide naised on räpakad. Noh, ütlen, siis Kirsile vastu, et eemm.. esteetika, mees, esteetika! Mitte Maasika-piff (vabandust, kui kellelegi liiga teen. Maasikapiffidel/milfidel pole midagi viga, aga seda pole ka "oma äratuntavat stiili" ajavatel neidudel, kes lisaks veel andekad) Siiski, isiklikus vaatevinklist , kusagil ilusaates "teeme sind kenaks" on päevasel ajal õhtumeigi näkku maalimine. Teatritetenduseks seda teha on ok. If u catch my drift... 

Anyway, see (läbihigistatud? basic) dressikas piff siin, kelle just Spotify uue musa osakonnast leidsin, on küll v meeldiv ja kaunis, loomulik ja inspireeriv. See Nownessi vidjo eriti. Viimati ilmunud lugu ka mõnus, aga inimlikke konarusi ja ettearvamatusi võiks kompa osas isegi rohkem olla. Aga siiski, väga meeldiv. (Lahmin toredustega, 1 õlu praegu kõrval mul siin, joogasse jätsin minemata. Täna valisin töö ja mõtlesin hakata uut bisnessit ajama. Mina siis marketingi osapeal rohkem vms! Bojack Horsemani hakkasin uuesti vaatama, sest 20 min normaalseid sarju, mida õhtusöögi kõrvale vaadata, Netflixis jääb vajaka. See oma eksistentsiaalsuses ja inimlikkuses ja loomalikkuses kah inspireeriv. Et miks mitte bisnesit ajama hakata ja muusikat uuesti, ja olla töönarkomaan ka samal ajal, ja siis nendes mõnusasti igavikuliselt põruda, oh jah, kutsume seda ikkagi enese parendamiseks ja arendamiseks!)

Tantsumusa!

... kuulan jätkuvalt 2017 albumeid siin ja olen Parfume Geniuse lainel. Lained on kõrged, nende harjal saab tantsida. Kui miski on minujaoks tantsumusa, siis tema looming küll. Ja et tal ka nii soojad suhted klaveriga. "No shape`il" asuv kraam igaljuhul kraamib mingeid tantsu ja musa ja draama osakesi minus täitsa mõnusasti kohtadele, kus ma tunnen, et nad asuma peaksid. Geniaalne vidjo jah parfyymigeeniusel.



Björk on ka viimase aja konstant mu muusikakanalites. Taustaks, noh. Ja üks lugu köidab tähelepanu, kui ta mul taustamusana eemal undab: ".... like 2 music nerds obsessing..." midamida? Kuulan uuesti. Ongi. Vaatan sõnu. Ilus!

Human of her late 20-ties

Avastasin Mgmt enda jaoks uuesti. Ja siis avastasin et The Nationali ühed laulusõnad lähevad pääris palju kokku mu eilse tundmusega koduteel.

Seee tolm, mis pesumasina taga on!!!!!

Ma pole ikka veel oma sünna korraldamise osas midagi peale hakanud. Kz plaan sel tähtsal päeval kaduda üksi reisima oli hea plaan. Aga ma ei saa seda plaani maha vihtuda niimodi. Õigus, ma ei tee mitte midagi sel juhul. Jah!

Süda valla?

2 märksõna täna vist. Kell on palju, mis siin ikka pläkutada.

Päeva "stiihiad" sellised vaiksed ja enesessetõmbunud olek. Ühel hetkel see vaikus tundus imelik, skrollisin internetis ringi, kuigi töö puuduse üle ei saanud kurta. Otse vastupidi. 

1) Charlotte Gainsbourg "Rest" tänane päevaplaat. Tänu ERR kultuuriosakonna 2017 parimate plaatide autahvlile. Charlotte, jällegi üks mu lemmiknaistest (mul on veidral kombel rohkem naisi, keda imetlen kui mehi. Jessas, kas mees enamasti pigem aint seksuaalobjekt?? Naistega tugevam empaatia? Veider uitmõte brrh) oli seal kusagil esiviiekümne seas. Esialgsel varasemal kuulamisel tundus album veic üheülbaline, ei viitsind arvustusi ka lugeda, kuigi nägin, et üldiselt kiidualune üllitis.  Nüüd siis lugesin, et albumil koostööd tehtud Daft Punki härra ja Conan Moccasiniga. See viimane nimi juba ergutas mind võtma ette lugu Dans vos Airs. See album on selline, mis ei annagi ennast kohe kätte, on heliliselt veetlev ja peenkehakas, delikaatne (sõnade kohta ei tea, prantsuskeelt ei valda), õrnuke a samas tugev kah. ühtne tugev tervik. Lugusid eraldi videotega vaadata ei ole üldse nii võimas. See kasvab sinusse, sinuga kaasa. Vot jah. Igaljuhul, üritasin seal veel Paramore i ja  Ryuichi Sakamotot kuulata, lõppeks maandusin Björki ja Arca koostööl, mis on mmm see tekitas mõtteid. Liiga palju. Pöördusin tagasi "Rest´i" juurde ja möllasin edasi tööülesannete kallal. Kohati hääldust ja maneeri kuulates tundub, et Charlotte teeb kummardust oma papsile või noh prolly lihtsalt dna sheer. 

2) Koju jalutades Turusillal vaatas mulle taevast vastu superkuu. Taevas nagu et süsimust, või siis eebenikarva, mis ei ole päris süsimust, teistmoodi must, ja siis see lahmakas helendav kuupall. Arvan, et sellest hetkest vajusin mõttesse oma inimsuse peale ja selle peale, mida see eneses kätkeb. Kõndinud üle Turu silla, pööranud oma teeotsa poole, irvitas asfaltil mingi poolik paks juhe nagu maakera veresoon. Oleks see vaid veresoon, see oli lihtsalt praht, mis tänaval vedeles, ja oli maaküljes pooleldi kinni ka. Ja see ei ole ainus praht maakeral. Meie elame enam-vähem okeis kohas-olukorras. Seda prügi ja prahti on ju tegelikult palju. Koduplaneet ägab. Ja ometi ta lubab sellist asja. Nagu narkomaanid, raskelt mingit nakkushaigust põdev taat või vägistatud naisterahvas. Naeratab kurblikult vastu:"Aga mis ma teha saan. Mis lubaja mina olen?"
Minus vallandusid veidrad maguskibedad tundmused. Tundsin hetkeks suurt empaatiat. Mul tekkis selline imelik tunne, et ma ei saa nagu kuidagi eriti selle planeedi risustamise vastu võidelda, samal ajal seljakott tihkelt toidukraami täis, sh kaks pakki Mari komme, mis neljapäeval tuleks oma sünna puhul lauale laotada - mis on kahe kommipaki põnts planeedile, kogu selles suuremate põntsude ja obaduste ahelas...
Aga mida ma teha sain, ja mis minu sisse visuaalina kuidagi ise tekkis (nii nagu ka see, kus mind kisti meditatsiooni/nägemusse koopast ja vaenalsest), oli see, et ma teen maakerale kalli. Et ma ise olen suurem kui meie planeet ja teen talle ühe sooja kalli, nagu mõnele nunnule kaisuloomale. Meie planeedile on seda kallistust väga vaja.  

Seejärel tuli mõistuslik pool tagasi, ja hakkas mõtlema, et mida hekki. Mida see tähendab? Siis tuli minusse see mõte, et keda kotib, mida see täpselt tähendama peab, oluline on tegeleda nö energeetilisel tasandil maakera aitamisega, parasjagu mõttes teda kallistades. Sest see tunne tekitas ka minus endas kuidagi mõnusamat ja pehmemat, meeldivamat tunnet. Tegin ise endal tuju heaks. Pingutasin, et saada tagasi sellesse maakera embavasse visuaali enda sees. Sel hetkel haugatas väike kutsa nurga tagant Uue tänava poolt. Daam koeraomanik vabandas ette ja taha, et see on kutsikas ja pole ammu õue saanud. Mul oli kõik okei, ja tädile ütlesin:"Pole hullu".

Toas märkasin, et raamatuid on sorteeritud. Teadsin seda ka eile, aga täna teadvustasin. Hakkasin teisi laialiolevaid raamatuid õigetesse sektsioonidesse jaotama (peiks tekitas miski teemadejärgse süsteemi) ja kusagilt lambist hakkasin ümisema "Mu süda ärka üles". Tänase täiskuu-dramaatilisusega tundus see nagu märk kusagilt kõrgemalt ja mul meenus, et ma ei ole oma südametsakra joogaharjutusi üldse teinud, neid, mida õpetajalt eraldi manuaalina palusin, sest need olid eriti powerfulid ja ma täitsa olin "viidud" neid tehes. Kui koguaeg oleks nii hea olla, siis oleks mega. Aga pole jõudnud kodus tegeleda, olen ainult jõudnud mõtiskleda. Ju siis paralleelreaalsuse mina saadab mulle mingeid märguandeid, et tee süda lahti vms. 

Kahjuks õnnestus eirata harjutste tegemist ja hästi palju pelkusid õhtuks süüa ja totakat Inbetweenersit vahtida. Ja siis sai kell palju. ja siin ma nüüd olen.