Aasta algus ilma võtmehoidjata on mõjunud rängalt. Juba teine kord kui poest tulnuna ähin 5. korrusele ja avastan siis, et toavõtit ei olegi. Juba teist korda tatsan lähedalasuvasse pitsakohta, sest väss on peal ja seljakott pungil õhtusöögimaterjale.
Elukaaslasel läheb pool tundi ja siis hakkab kodupoole liikuma. Ok.
See pool tundi läks väga buenolt! (Jätsin mainimata, et teekotikesed letipeal kasti sees olid tolmused. Keegi polnud sellesse kasti võib-olla mitu aastat pilku heitnud... tolm oli saanud osaks teekotikesest..)
"Kirjutasin luuletuse," teatasin elukaaslasele kui ta mind sealt minema eskortima tuli.
"Minust?" naeratab tema.
"Nope."
"Ood minule?"
"Ei. Pealkiri on Nädalajagu pahasid unenägusid..."
"Minust?"
(Minu asemel nimi, aga ma siin blogis inimeste nimesid lahti ei kirjuta)
Nädalajagu pahasid unenägusid
sikutanud ja sakutanud mind
tohututesse eneseanalüüsidesse,
lüüsidesse
ära joo õlut ja ära söö liha
piimatooted võrdub rinnavähi oht.
aga unenäod vist käskisivad
kohiseivas kõrvus
tunnete keeles
justkui midagi muud
a la mine sinna tundesse
sah-sahh
(sinna kohvikusse keskea lõpus*)
ja tunne see ära
wrraahhh (vms)
ärka üles
ppprrrraaahhh
ja mine edasi
tunne see tunne ära
tunneta ja adu
et see on uni
aga sina oled ärkvel
lihtsalt lähed edasi
aga püsid siin samas
mida sellise infoga peale hakata?
Smuutikuur?!
Nädalajagu pahasid unenägusid
selline periood minu elus tõepoolest oli
mis siin salata
vaadelgem unenägusid
ja analüüsigem neid
tõstkem klaasid
see võib juhtuda igaühega meist
jah see periood minu elus tõepoolest oli
* viimases pahas unenäos tõepoolest selline seik minuga juhtus, et olin kohvikus, oma algkooliaegse pinginaabriga, kellega olid meil vägagi pingelised suhted, ning teises lauas, nurga taga, ilmnes, et istus mu praegune töökaaslane.
No comments:
Post a Comment