Jouuu. Alustasin oma Spirituaalse blogiga. Aga midagi postitamisväärset pole sinna veel üles seadnud. Asi selles, et mu elu on mix of everything, kõik meigib senssi, ka spirituaalses mõttes. Kogemused, all teh sshittt. Nii, et ma seda blogi endal veel ei avalikusta - teen seda siis, kui näen, et olen juba näiteks kolm juttu, millest ka keegi teine konkreetselt kasu/inffi/inspi saaks, postitanud. Ükski mu blogi peale selle, mis mul siin praegu on, pole olnud nii järjepidev ja kestev. Nii, et jah. Juba eos ei oota ma uuelt blogilt midagi. Aga ta on olemas :-)
Spirituaalsusest kiiresti niipalju veel, et, lihtsalt üks totakas tõik siia vahele, et kui enamik inimesi, külastab/rüüstab (loe: massiliselt ja entusiasltikult külastab) raamatukogude esoteerika osakonda (vanasti nägin seal aka Lutsu raamatukogus palju sellises eas naisteraffaid, milles ma praegu olen, v siis sekka mõni vanem härra), siis oeh, te peaks nägema mu youtube historit. Aga õnneks te ei näe. Aga luban oma uues blogis endameelest asjalikemad/huvitavamad selle valdkonna vlogerid välja tuua)
Mida ma veel kiiresti öelda tahaks. Paari asja. Kolme.
1. Tagasiklöögid - mida rohkem ma oma peas ja ideoloogias olen pure, prügi sorteerija ja erk joogainimene, seda rohkem kutsub reaalsus mind õlleklaasitaha v lebotama arvutitaha v midaiganes seda, mis nagu edasi ei vii. Viib, aga ringiga.
2. Ma ei pane pahaks: Kogu see teekond, kogemuslikkus, on, nojah, u know what i mean... Eee seda, et naudin teekonda, ebatäiuslikkuse omamoodi nagu täiuslikkust. nt kui millegagi puusse panen. Eneseiroonia ja situatsiooni absurdika. Ma ei näe selles midagi eriti kehva, mulle ausalt meeldib enda kohta nö halvustavaid nalju teha, sest ma näen selles nagu üldinimlikke möödapanekuid ja loll-olemist. Ja see on minu isiklikul hinnangul väärtus omaette. Ja sellepärast hindan ka teiste räntimist. Mitte, et mulle hirmsasti ebaõnnestumine meeldib, aga see, kui inimlik see kuidagi on, see teekonnal olemine, põrumine, järelduste tegemine, ja vb mittemärkamine mõnda teist võimalust näiteks... nojah. (Nt "Sõda ja rahu" mumeelest sellest räägib pisut, ja ka "Bojack Horseman", ja veel mitmed) Ehk siis, et tuleks võtta käesolevat momenti, ükskõik, milline see ka pole, täiesti täiusliku momendina :-)
3. Kui ütlen spirituaalne, siis ei tähenda see seda, et ma automaatselt oleks praktiseerv vegan v arvaks, et maa on lame, või et kõik peaksid mms näost sisse ajama. Või üleüldse, mingisuguste tõdede, nii teadusliku info kui nõidade joga puhta kullana võtmine - ma saan aru, et inimestele on seda vaja, et end "maandatuna/turvaliselt" tunda aga. Ei. See ärritab mind. Eile õhtul õues tuli see jutuks... Olen ka ise rumal, sest et üllatun, ärritun ja ei taha uskuda, kui rumalad võivad ikkagi inimesed olla (eks neil on vaja neid "õppetunde" jadajada) ja võtta teatud sellist "conspiracy" inffi tõena, seda jagada, ja sealt (rahalist) kasu lõigata. Saadaval on nii palju infot, mis ei ole tõendatud. Mõni asi, mida ei ole tõendatud, on minu isiklikul hinnangul olemas ja ma usun sellesse, aga mind ärritab, kui kusagil on üleval valeuudised, seda nt alternatiivsetes uudistekanalites... ja asju usutakse. Inimesed peaks kuidagi suutma detektida, mis on tõsi ja mis pole, ja enamus tõest ei ole ka konstantne, meie teadmised arenevad pidevalt. Okei, see jutt läks mul nüüd segaseks, aga nojah. Vaatan Weekly Weird showd ja ikka nojah. Nuta v naera inimeste üle, ja u know what - vahet ei olegi. Perspektiiv.
Näide ilusasti coverpicist ja toredast musast (mida joobununa kuulata ja isegi tantsulkatada, nagu hetkel). Võimalik, et märtsis (02.03.18) Vilniusesse seda eluvirtuoosi kuulama. Kz juba igaljuhul suutis odava Luxexpressi pileti ära soetada, respekt. Ma olen ainult teoreetiliselt engaged. Asi seegi.
No comments:
Post a Comment