1. Kilekottide taastarvitamine. Üldiselt lahtist puuviljakraami ostes eraldi kile v väiksemalt kotti ei kasuta, sest unustan enivei need maha koguaeg. Surun asjad käekotti v seljakotti, mis enamasti kaasas. Või totemisse. Seda olen juba mõnda aega praktiseeriunud ja see on nii sisseharjunud, et nt Gruusias olin väga hämmastunud, kui isegi ei küsitud, kas kilekotti tarvis v ei. See lihtsalt anti kaasa. Eelmisel aastal Kreetal sama lugu. Sellistest pisiasjadest saab aru, mida tähendab, kui keegi "esoteerik" kusagil ütleb, et vana euroopa on energiast tühi või nojah a la see on minujaoks õhtumaade allakäik. See, kui riik on nii traditsioonides kinni, et ei olda avatud ja isegi ei peeta võimalikuks mingisugust jätkustuutlikku tarbimiskäitumist.
2. Teine kuu läheb menstruaalanumaga. Väga rahul. Ei kujuta enam ettegi, kuidas üldse enne hakkama sain. On tore lõpuks oma kolmekümnendatesse jõudes õppida nautima naiseks olemist, lol.
Alguses vajas harjumist selle sisestamine ja väljavõtmine. Selle teema kohta on mustmiljon youtube`i videot. Olulised aspektid on:
a) leida omale sobiv cup , selleks tuleb mõõta oma cervixi asukohta, madalal v kõrgel (pane ise otsingusse) ning on veel mõned faktorid: pehmem materjal v sitkem materjal. Pehmemaga on suurem võimalus, et see hakkab lekkima, või sporti tehes vajub allapoole vms. Mu esimene oli Luna cup. Äärmiselt mugav, mittemidagi ei tunne ja see ei leki ka. Aga minu jaoks oli selle sisse ja välja kruttimine keerukas tegevus, pluss, et ta üsna sitkest materjalist. Aga samas "vegan" ja hüpoallergeeniline, saksamaal toodetud, kui see asjaolu kuidagi midagi paremaks muudab.
Pärast mitut võrdlevat youtube´i videot ja tehes uuringuid siin lehekyljel, ostsin Apothekast Lilycupi. Tehtud küll hiinas, aga loodetavasti on kauavastupidav. Ja noh minu kehale ka palju kergem sisestada ja välja võtta. Aru ma ei ole päris täpselt saanud, kas 100 % lekkekindel. Olen olnud valvel. Ma arvan, et Luna on ka väga okei. Aga kuna ta laiem vms siis mnjah, et see valutumalt-libedamalt sobituks, on vaja kindlasti midagi libestavat. Selle müüs mulle Biomarketis vist esimest päeva tööl olnud noorsandkassiir.
b) Et cup ei pigmenteeruks, tuleb kohe loputada seda külma veega.
c) igaks juhuks peab ikkagi midagi (nt cloth padid, Etsys väga popp praegu) veel kaitseks olema, sest isegi kui see ei leki, on seal veidike verd juba poolel teel vms, mis tähendab, et sulle võib tunduda, et see lekib.... eeh ma ei oska seletada. Igaljuhul ei maksa kohe endast välja minna, et asi pole õigesti sisestatud.
d) Palju arutatakse ka täituvuse osas. Lily cupil veidi rohkem mahutavust kui Lunal. Mulle piisab kaks-kolm x vahetamisest päevas. Kuidas oma vereeritust ja vaevusi vähendada, ka selleks olen leidnud nippe: kohvi mitte juua!!! (või siis oluliselt vähem) palju kummeliteed v muid herbal teesid, vältida poolfabrikaate ja rasket toitu nt sealiha ja mulgiputru (minul igaljuhul toimib). Hea menüü on lõunaks peedikotletid brokkoliga. Magada korralikult. Kohvist loobumine on vist kõige olulisem. ja raskest toidust. Võib ka valuvaigistit võtta.
e) Ma veel pioneer ja avalikus kohas ei hakka veretööd tegema. kodus dushi all tegelen sellega. kel võimalik, tehku nii.
f) Kindlasti midagi unustasin. Hmmm. Et kuidas tunda, et kõik on õigesti sisestatud janii. Kui sa ei tunne midagi, ongi õigesti kõik. Kogemus ja youtube.
3) Ostan asju pigem purkides kui plastikus. Katsun rohkem turul käia, kuigi minu töögraafik seda just mugavaks ei tee.
4) Shampoonist ma lahti ei saa. Seda ikka vaja igapäevaselt. Ma loodan, et see pisutki aitab - ostan suuri totsikuid, nt Sante shampooniga väga rahul, seda on saadaval 950 ml. Sama katsun teha ka nõudepesuvedelikuga. Pole veel sealmaal omadega, et ise midagi valmis mökerdaks. Ikka jätkuvalt peab ostma. Aga ja, suuremas pakendis kauemaks ajaks.
5) Ise olen mökerdanud ainult ühte universaalpesuvahendit ja selle mahutanud tühjakssaanud Signe Seepide Kristalldeodorandi pihustisse.
Retsept: üks osa äädikat, kolm osa vett, pool osa apelsini eeterlikku õli, pool osa eukalüpti eeterlikku õli.
Pihustan seda, kuhu aga vaja. Põrandat pestes (kui Rossu juhuslikult nurka häda teeb) või aknalauapinda v vannitoa põrandat, isegi WC potti, sest mingit lõhnakuulikesi vms need sinna prillraami sisse käivad, ma ei kasuta. See metsiku apelsini eeterlik õli mu lempar.
Challenge praegu kuivaineid saada pakendivabalt. Makaronisöödikud nagu me oleme - ilgelt sitt tunne järhekordset 350 g pakendit prükki lükata. Peab vist varsti hästi suure kotiga Riiat väisama, seal need poed olemas (nullkulu kirjutas just). Samuti ikkagi vahepeal saab ostetud soojaletist/valmistoidu letist salateid. Hea lihtne. Pakendeid prg kasutatud nt piima ja hapukoore hoidjatena. Aga palju ka siiski ära visanud, sest neid pakendeid lihtsalt sittax palju :-(
Tavainimesele ikkagi kogu see majandus pisut ebamugav ja spets motivatsiooni vajav. Keskmine Kalle ilmselgelt jätkuvalt ei mõtle prügi peale. Võib-olla siis, kui ta koeraomanikuks saab ja näeb, kui palju saasta on meie tänavatel. Eesti on veel eeskujulik riik ses suhtes...on hullemaid paiku. Oeh.
No comments:
Post a Comment