Elu ja eurondus

Mhh. Tänased unenäod ei jäänud üldse meelde!

Kuigi midagi seal justkui oli.

Ootan reedest meditatsiooni. Meanwhile tööl kippusin meditatiivsesse olekusse ja hakkasin küsima khmm, mida üks huvitav kerge ja kristalne energia, mida viimasel ajal kogenud olen, tähendab või kes selle taga on. Kontoris oli vaikus. Ühtäkki hakkab Aramis haukuma ja ukse poole jooskma. Aga keegi ei tulnud. Kõik on maru imestunud ja käib läbi lause: "Aramis nägi kummitust" Kui keegi soovib sel teemal täpsemat infot, siis jagan eraviisiliselt. Aga see on veelkord kinnituseks, et mõtetega peab olema ettevaatlik, ja igasuguste "väljakutsumistega". Kogemata võib ka väljakutseid teha. Öelda lihtne, aga enesehaletsus jms mõtteid ikka vahel raske mõtlemata jätta. Aga õnneks on sõbrad jällegi ja inimesed, kellel sarnased probleemid - koos saame üle. Positiivselt meelestaud olen vähemalt.

Vahepeal sattusin vaatama videot "Taustainimestest". Mul on tunne, et ma olen ise ka taustainimene. Minu pattern paistab olevat kellgi säravama isiku kõrval olla ja teda toetada või midagi taolist. See oli juba väiksena nii, olen vist kusagil maininud ka. Tahaks ka olla peategelane-inimene. Selleks peab rohkem väge endasse koondama. Minu BF on veel taustainimesem kui mina, kuigi tal omad selged ja konkreetsed arvamused ja mõtted. Aga ta /me mõlemad väljendame neid üsna delikaatselt. Eile oli seik, kus tahtsin töökaaslasele riietuse osas komplimenti teha. Mõtlesin tükkaega delikaatset ja kena sõnastust, et see ei tuleks kusagilt äkki, ei sajaks kaela nagu tellis.  Õnnestus. Meie suhtlus BF´a on selles suhtes pisut nagu UK huumor. Tema ilmselgelt naudib seda, mida/kuidas mina ütlen, ja mina naudin seda, mida tema ütleb ja võin veel kauaks muigama jääda... Alatskivi-matkal tuli see ka kuidagi kenasti välja. Vahel on võrdlusinimesi kõrvale vaja. 

Ahjaa. soovitan seda Alatskivi lossitaguse järve ümber asuvat matkarada. Mitmekesine loodus, ups and downs, maaliline vooremaine pind. 

Eurovisioon ka vahepeal. Noh, jah. Korraldus paistis tipptiopp, aga kaameramehed olid vist vahepeal sakuskat võtnud. Esitused esitused... hm. Põhja Makedoonia oli ju viisipoolest Wursti lugu! Ainult sõnad olidki seal, millest kinni haarata. Feministlikud. Sestap ka nõnda palju punkte? Kas just Hollandi lugu, mis kuulu järgi juba 2017 avalikkuse ette tuli, kõige parem sealt oli. Jamps häältekogumisega jälle ka, vägisi tahab vandenõuteoreetik pead tõstma hakata ja karjuma, et see võit oli kokku lepitud. Aga kui oma raha pole sinna viinud, siis suht suva. Ja ma ei saa ka aru, mida siunatakse meie loo 19. koha  kohta. Tubli töö üldse, et niikaugele saadi. Reklaami ja promotöö üsna hea. Portugali vist ei promotud piisavalt või siis pole koreograafiahuvilisi björki ja muud kunstlilisemat kuulavat rahvast piisavalt, et hääled kokku saaks. Valgevene oleks võinud nt üldse finaalis olemata olla. Ja veel mõningaid igavaid. Jah, vabandust, igavaid. 

Vanem generatsioon kindlasti ei mõistnud ka, et miks Sloveenia nii kaugele sai. Aga ärkasin muideks täna just nende lougu ümisedes üles. Tähendab, kummitas, tähendab, midagi (hüpnootilist) seal on. 

Ja armas Island. Hatari pääses isegi John Oliveri saatesse. Ütleks et win win neil, aga kapitalismuse kokkuvarisemiseni on veel pikk tee...