kill koll

Inimesed mu ümber teevad kahte asja. Kolivad või otsivad tööd. Ise kolisin ka omas kodus teise tuppa, ei kahtle selles küll, kuid kohanemisraskused on. Ja eriti suured kohanemisraskused on Rosinal. (Vabatahtlikult uude tuppa lebotama ei lähe, küll aga tõmbab kerra põrandal vanas toas, kus  kunagi oli ta koht voodil). Ja satub tagatipuks teele ette veel selline kolimise teemaline ilus-valus tekst. Jah. Kauaks siin korteriski veel olla? Osaliselt sellepärast tagatoas tapeedikiskumist-värvimist ei teinudki - kas on mõtet võimelda millegi nimel, mille vilju näha ei saa või kui siis üürikeseks. Sest mine tea. Mine tea. Aga kas siis on üleüldse mõtet üldse midagi teha? Teadmisega, et kõik on muutuv.