linnuema topib oma pojale suhu
raagus sõnad
sest süüa ei ole
kõhud on kõhutunnetest tühjad
ent inimeste süüdistavad sõnad on laiali
õhus
õhk nendest lausa paks
aga õhus on ka armastus
ja armastus on ka sõnades
ja mõnikord on ka see pealesunnitud
jajah nii ka on
armastus mis ette topitakse
lootes mingile tehingule
tekitab puhitust
kõht ju õhku täis
ja jääb olevus raagu ses
rääkimise põuas
pärastlõunane lõuapoolik
kas ta on halvem kui
punnitamatuid tundeid täis kõht
olgu õues kevad või sügis
millal need süüdistavad sõnad kord kokku pühitakse???
No comments:
Post a Comment