Tervist. Pole ammu kirjutanud. palju on juhtunud. Mnjah, alguses arvad, et see on nali. aga siis eskaleerub kõik vaid mõnede päevadega selliseks...et jah. Me elame põneval ajal! COVID 19 jt.
Ettevaatusabinõud on vahvad. Aga mis ei ole vahva, ja mida ma kõrvalt näen, millesse ma tavalise inimesena kergesti nakatun, on mingi hirmutunnetus. Teisalt on põnevusetunnetus. Kui paljude varudega saab 2 nädalat ja rohkem hakkama? See põnevus on ikka algimpulsim ( veidikene ka siis, kui mul on kuu lõpus vähe raha alles, ja ma justkui annaks ennast "jumala kätesse", et vaatame siis, kuidas ma nüüd hakkama saan - enamasti saabub toetust siit ja sealt, täiesti müstiliselt). Aga hirmu surutakse ja surutakse väljastpoolt...
Töökaaslane R mainis kohe mitu ettekuulutust, mainides ära Simpsonite mingi teatud osa ja mõne raamatu, kus seda teatavat stsenaarumi kirjeldati. mnjah. Mulle tundub, et jumal hoiab teda, aga see pikk jutt, kuidas nimelt. Tuleb end kõigepealt lasta hoida. See on täpselt see asi: millesse usud, see on. Ja tundub, et tema oma foobiatega saab nüüd kenasti hakkama tänu jumalale. See on tema reaalsus, ma ei kutsu kedagi usklikuks, ega suuda seda ka ise olla. Aga rõõmus, et inimene saab abi. Mine tea muidugi, kui palju ta seal annetusi teeb jnejne. Aga vähemalt on päevad sisustatud piiblilugemisega. Soovitasin teoloogiasse bakasse minna. Aga see on ikkagi pigem kirjandushuviliste pärusmaa.
Mida räägivad astroloogid? Eee, midagi vist et saturni ja uraani mingi seis? Seda, et seda oligi ette näha ning see ei ole lühiajaline viirus, vaid pikemat sorti, puhangud siin ja seal, näiteks sarnase planeetide seisuga oli veel Katk omal ajal, mis pea poole euroopast minema pühkis. Hmm.Kas midagi läks siis inimkonna jaoks ka paremaks? vot ei teagi. Kartulid tulid eestisse, midagi sellist?
Spirituaalsetes ringkondades räägitakse inimese kasvamisest ja arenemisest ja testidest. Wisdom from North`i tädike Jannecke mainis näiteks, et temal oli jaanuaris väga hull ja möll sisemuses toimumas. Ja.. see oli täpselt selline möll, mis ka minu sees toimus. A la kõik negatiivsed ja veidrad tunded, mis kunagi valdasid, tahtsid nüüd aga ringiga tagasi tulla, tiirlesid su ümber. Oot, kas ma juba mainisin, et mind lausa tabasid suitsiidsed mõtted, ja samas mõtlesin, et mida?! Kust need veel tulevad? Kuidagi proovid mitte lõimuda nende juba endaarust minetatud tunnete virrvarriga. Aga ühe veidra tundega ma ikka lõimusin, kuidagi lasin tal tulla enda peale/sisse, ja noh see tekitas mu kehal soovi ennast piinata igasuguste sarjade vaatamise ja liigsöömisega. Ma nagu kadusin mingisugusesse eskapistlikku, aga kurnavasse maailma täiesti ära. Aga see tunne läks ise pealt, thank god! Ja nüüd olen vähem aega netis, ja ostan ja loen raamatuid rohkem. Naturaalsem tunne. Noh, enivei, paistab, et jaanuar ja veebruar olidki sellised rasked kuud mitmete jaoks. Ja kui ma jaanuari alguses juba mõtisklesin pisut, et no mis seekord siis, milles nüüd selle veebruari challenge seisneb, siis ausaltöeldes saingi asjadest adekvaatselt aru alles veebruari lõpus.
...Ja siis tulevad uued, lausa inimkonda pommitavad jamad. Nagu see Corona. Raputab lahti kõik oma turvatsoonidest. Mine tea kah, igasugused tõlkijad, uurijad, vaimuinimesed - nemad on kodus istumisega harjunud, nad vaatavad ümberringi ja mõtisklevad, kas ja kuidas selle teemaga kaasa minna. Jagavad arukaid postitusi.
Märtsi algus on olnud minujaoks kuidagi ulmeline. Lugesin ühte põnevat raamatut, mille kuidagi kogemata endale sain, ütleks lausa müstilisel kombel. Pole poes praegu. Räägib loomisest, vaimudest, ja noh.. tulnukatest. Well, inimesed on ka kellegi jaoks tulnukad, nii et pole vaja siin selle sõna peale turri minna.
Näiteks võivad olemas olla sellised teadlikud rassid, kellel puudub otseselt hierarhia. Vanem, teadja või tark muidugi on ikka olemas, aga ta ei ole tähtis vaid tal on vastutus, kuna tema teab ja nö juhib. Sellised südamepõhised ja tunnetuslikud olevused, kes kosmosest energiat otse omaenda loomisesse transformeerivad. Usalduslik suhe kõigi grupi liikmetega. Muidugi elatakse oma onnides. Aga ikka meenuub see Südameringi film, mida ma isegi näinud ei ole - kuidas see feilis (tegelikult oli osalejatele hea, ma arvan, nad nägid iseendas ka selliseid omadusi, mida varem polnud märganud võiinii), sest egod hakkasid möllama ja ümbritsevaga konflikti pöörama. Kui sul on teisega maksimaalselt tunnetuslik ja sõbralik suhe, annad talle täieliku vabaduse, sest sa armastad teda, siis ei saa sa kurjaks minna, kui sinuga lapsed saanud kutt ühel hetkel teise südamedaami kasuks otsustab. Seda ei saa juhtuda. Aga seal raamatus oli veel palju silmiavavat ja nö teistsugust maailmavaadet kajastavat. Ainuke asi, milles kahtlen - kas neid armastusväärseid asju on võimalik juurutada inimrassi ühiskonnas. Meil on omanditunne ja ikkagi ka see "ma olen nii äge ja kõrgel ametikohal" preztiis, isegi kui see on vaikimisi ja keegi otseselt ei kilka sellega, aga seda on tunda, kuidas suhtutakse nt tippteadlasesse paremini kui koristajasse, ehk et mõistus on kõige olulisem (kuigi teisalt võiks aru saada, et ka koristaja saab mingeid kogemusi inimesena ja ta on tegelikult süsteemis sama oluline mutrikene, kui mitte olulisem, aga loomulikult on ka see oluline, mida keegi räägib - nt koristaja on rumal - aga - kas rumalust oleks võimalik transformeerida kuidagi nii, et see inimene ei oleks nö pahade leeris vaid et see tranformeeritakse kuidagi teistmoodi - ma mõtlen, kui talle sisendatakse ligimesearmastust - see koristaja võib näiteks olla väga hea ema ja toetuspunkt oma lastele, kellest võivad saada olulised figuurid tulevikus, nad panustavad inimkonna ühisteadvusesse millegi positiivse ja edasiaitavaga.. oh well, jutt kisub pikaks ja metaks) jnejnejnejne. Ja teine hull asi - inimene on karjaloom - kui üks grupp looduslike ja armastuslike suhete eesmärgil oma küla loob, siis ta on teistest eraldatud. Tekivad konfliktilaadsed asjandused juba selle pinnalt. Kas just konfliti laadsed, aga noooh, poleks palju vahet, kas inimene on jehoovakas või siis lilleorus elav, eriti noor inimene, kes ise ennast avastab, ja tahab omi viise elamiseks leida. Kui su vanemad ei lase sul õppida ega kooli minna, siis see on ju samasugune noore hinge piiramine. Laps tunneb, et on ülejäänud ilmast eraldatud ja see on natu jamps.
Well. enivei. Selles valguses, juhtusin eile kuidagi pärast kohustuslikku informatiivset AK`d vaatama pealtnägija lugu Igor Volkest. Ja mind kohati seal jahmatas Mart Noorma jutt. Teadus - ok! Aga. Kas inimesed kohtudes uue tulnukarassiga, eriti eestlased, hakkaks kohe esimese asjana mõtlema, kui äge see on - meie olime esimesed! See võib ju korraks nii olla... esimese asjana, aga kas see olekski kõik? Ei ole ju. Siit tuleb hakata koostööle ja vastutusele mõtlema. Aga kas äkki ei olegi just üks põhjus, miks nö kontakteerutakse nö suvaliste inimestega - less fuzz more stuff (maitia kas selline väljend eksisteerib). Maavälised teevad omi asju - uurivad nt Maa loodust, kaevandavad ehk mingeid kivimeid, kasutavad inimese geneetikat omadel eesmärkidel (inimröövid) - kusagilt on neil luba selleks antud ja saadud. Kes jaksab iga ekspeditsiooni raames seda kohe riigitasandil raporteerida, ja üks oluline asi siinkohal veel, ma lausa julgen väita, et olulisim - nad ikkagi on tulnukad - ehk siis teistsuguse mõtlemisega, kui meie! Miks me peame eeldama, et nad tahavad ennast avaldada sellisel tasemel, nagu meie (Mart Noormaga eesotsas) arvame, et on mõistlik ja õige (a la riigipeadega või siis raekojaplatsil maandudes ja kõigile I come in peace viibates) Mis neile tundub mõistlik ja arukas, ei pruugi seda olla inimestele. Nad ju siiski teine teadlik rass :) erinevad rassid, pealekauba!
Oeh, nii palju oleks veel pläkutada siin, aga peab ära tööle kobima. Viimane tilk kohvitassis... klõnks!
Pisike ESC nuppukene ka: Eurovsiooni ei ole jaksanud rohkem jälgida. Ma sain sealt mõned kõrvamaiustused enda jaoks kätte. Näiteks :) Vahepeal selgus, et Islandil võitiski see vahva bänd looga "Think about things", millel on veel vahva video ka. Kogemata avasin BF facebooki, ja keegi arvutimees-tuttav juba kah jagas seda lugu, et näe, paneb jala tatsuma küll. Ja enamus ESC fänne on ka positiivselt meelestatud. Geek in a good way. Seda ei ole mitte kerge kenasti väljamängida. Eriti kui sellised nohikute asjad olid moes võib-olla aastaid tagasi. Aga ma ei tea jah, islandi kutt lisab sinna mingisugust oma puudutust. Ja siis Leedus võitis ka too Roop. Kuigi ainuüksi lugu kuulates, ma ei ole enam nii suur fänn. Aga kuidagi see, kuidas sõnad on kirjutatud ja kergestiseeditavad - man patik* (mulle meeldib). Eee, asjad sellega suhteliselt piirduvad. Norras sai ka üks okeimatest lugudes võidu. Aga Norra on hea näide sellest, kuhu meie Eesti asi võib suubuda - tehnilised vahendid lähvad nii heaks, ja lood lähvad nii halvaks - selliseid poolkatsetuslikke muhedikke ei võeta kampa - sul peab kindel heliline tase olema - enamasti on see robotlik, rida rea peal, kliiniline, igav. (Laulja peab siis kogu töö ära tegema, et loos rohkem hingamist ja põnevust oleks, inimesed tahavad ikkagi kogeda mingit säde ja elujõudu loos, sestap ka Läti eurolugu võitis oma eelvooru. Lugu pole midagi erilist, aga elujõuline laulutädi pani asja elama.)
No comments:
Post a Comment