Seekord Aafrika eest

Inspireeriv aga väsitav, väsitav aga inspireeriv on olnud vahepeal. Ma vist nagu Kersna, kes tunnetab, et võiks teletegemisega (mina siis loominguga) tegeleda elu lõpuni, aga noh mitte koguaeg, vaid vahepeal, tunde järgi, ja mitte nii, et see kõigile see äge tundub. Kersnat mõtlen vähi osas ka. Liigne pinge ja tempo teeb haigeks heas mõttes pehme mehe. 

Kordan mantrat, et kõik on chill ja kõik on chill, aga jõuan neljatunniselt koosolekult koju rõõmsa , kuid megaväsinuna/kurnatuna. Ja täna juba palaviku tunne.

Olen ikka inimeste jälgija, suhtedünaamikate jälgija. Huvitav huvitav huvitav. 

Aga luule ja huumori osas ka - nagu Eesti Laul - igasugused erinevad inim/luulevaibid on esindatud. Hakkad vaikselt igaühe biiti/elutunnetust/verbaalseid filtreid tajuma. Huvitav, huvitav, huvitav. 

Tahaks ühele neiule kirjutada ning teda ärevusest vabastada. Tundub, et talle on vaja kuidagi delikaatsemat lähenemist. Kuigi S ja T on ka head õpetajad.
Tahaks inimesele soovitada seda, mis minumeelest on kõige olulisem - enese nahas enese mugavalt tundmist. Selleks peab inimene kohal/enda keha sees olema. (Ise olen sellega nii kaua oma elus strugglinud. Ja sestap ei saa ka väga sotsiaalne olla, lahustun!) Ja seks mugavalttundmiseks sobib ka kõigile erinev tehnika. LOL, ma tahaks kohe peale lennata erinevate meditatsioonide ja podcastidega. Kui mõelda, siis minu meditatsioonide/eneseabi teekond foobiatest väljumiseks (pimedus siis oli see teema, millega tegelesin, aga selgus, et meditatsioon universaalne ravum) oli väga pikk - kestis vast paar aastat. Ja alles siis tundsin, et ma võin üldse nö esineda, et kõik on chill.
Aga kui mingit meditatsiooniabi soovitada, siis mida üldse, millest alustada??? Welll. Abi lähemal kui arvatagi oskasin. Miljon tabi lahti, nagu ikka. Üks nendest herr Vesselovi Rõhu luuletused, kus justkui seisabki see, mida vaja. Hehehe.

soovitus 1

kui tunned, et vaim on kehast lahkumas:

võta riided seljast ja
heida selili põrandale
kõht lae poole

tunne, kuidas maailma raskus
ja õhurõhk
sinu peale suruvad

lase vaimul enda sisse
tagasi vajuda

kui vaja
meelita vaimu
heade mõtetega

kui vaim on taas
keha sees
mine eluga edasi

(vb minu aasiahuvi, mis ikka hooti käib, hakkab vaikselt asenduma aafrikahuviga, v vähemalt liigub selle kõrvale. kuidagi selline läbitunnetamine. ma arvan, et aafrikahuvi alguspunktiks võib panna Black Pantheri filmi, tänuväärne filmike Marvelilt, või siis oli minu jaoks seda nähes kuidagi õige aeg mnjah)

Meditatsioon ja muu värk

Pean kiirelt kirja panema oma meditatsiooni ja selle, et öine unenägu seostub sellega.

Unenäos usaldasin teist inimest - olime uues ägedas spaas ja mul jäid ujukad maha. Paps suunas mind nudistide osakonda. sest obvi - selline osakond ju olemas. See oli raske, sest vahel on teist inimest raske uskuda v võtta kuulda nõu, mis on esitatud teatud viisil, millega ei taha resoneeruda. Aga pärast seda nõu kuulda võtmist tuli kerge tunne - lahendus olemas. Spaa ise oli selline huvitav sinistes toonides ja pruunikat sellist huvitavat kivi oli ka. 

Tänase meditatsiooniga tuli 3 kaarti ja pärast meditatsiooni kaart nimega trust. Vee energia. 

Veevood olid ka eelmisel korral. See et go with the flow. Olen omal nahal tunnetanud seda terve eelmise nädala - kas mul tuleb otsust tehes kerge tunne siis v on raske tunne. Ja nendel tunnetel on nii kerge vahet teha - füüsiliselt tuntavad ja eristatavad. Aga siis tuleb mõistus ja hakkab kaalutlema teisest küljest ja teeb asja raskemaks. Aga mida rohkem endasse süveneda, seda tundlikumaks muutun ümbritseva suhtes ja lausa kehaga tuntavad erinevad eee.. tundmused valdavad. 

Unenäos uitasin veel ringi mingitel võõrastel tänavatel, kus käin sageli. Valin omale meelepärased teeotsad.

Meditatsioonis tuli appi vanaisa ema. vot siis. Andis muhedust. L-E piiga, tugev naine.

Meditatsioonis küsisin igasugu küsimusi, aga kindel raskusetunne tuli - ei ole õiget sorti küsimus, ei ole õige aeg teada, isegi nii on, et ei tohi teada mõningaid asju. Kõigel oma aeg ja koht. 

sest ma olen pmts suht õrnahingeline (nt kui jubedaid pedofiili jms uudiseid loen, olen tükk aega masenduses, mis ei lase mul teisi toiminguid teha/elu normaaselt edasi elada) Tuli selge teadmine traumadest, mis on mõningate esivanematega juhtunud, Selleasemel, et neisse süveneda, nö nende energiasse siseneda (ja seal vb kadunuks jääda) pean tegelema koheste lahendustega. Ja lahendused on: ma praegu eiviitsi rääkida pikemalt. Nojah, going wth flow ja ei tohi kinni jääda asjadesse ja inimestesse jadajadajada.

Nägin ka oma vana joogaõpetajat, kes on vahepeal pikalt indias olnud ja praegu tunde ei anna. Ta ütles seal täpselt õigeid sõnu. Ma ei viitsi hetkel korrata, sest ei suuda neid nii delikaatselt väljendada. Mm, nt üks mõte, mida ta väljendas, oli umbes selline, et me võime ja peamegi oma armastuse jne ilusaid mõtteid mõtlema ning kultiveerima headust kõigi vastu, aga siis on elu ja elu tuleb lihtsalt elada. Nagu. Tuleb lihtsalt elada.

Midagi vist tahtsin veel rääkida aga las jääb praegu.

Igasuguseid asju on veel juhtunud. 29 märts borderlines - loen ka paar oma asja. ja maikuus prima vistal. asi seegi :) Vähemalt enesel teeb olemise heaks. mingi edevusepisik ikka on, et oma asjadega (mis pole mingid maailma parimad üllitised loomulikult) ikka pean lavale ronima. nagu lihtsalt olemuses, ei mingit mega ihalust imetluse järele. Mul vist pigem praktiline meel ka see - et kui olen juba kirjutanud, peaks selle kuidagi lendu laskma ja lahendama. Aga jah, vahepeal oli pikk vahe. Eile M. Heinsaart nähes tekkis sama tunne - lihtsalt tema saatus, et ta oma toredad asjad avalikult ette loeb. Jumal teab, kas ta ka naudib lavalolemist. Aga see on hea, et ta seda teeb. Ja ostsingi täna ka Pingeväljade Aedniku ära, kuigi algul kavatsesin haipi eirata (ja eile oli veel nii tore ja südantosendav kuulda, et on inimesi, kes arvavad asjadest samamoodi nagu mina. ) 

niiskuneiti indiid

korjan koera karvadest sammalt
ja
suren kunagi üksi
mine tea kus maailma otsas
mis selleks ajaks maailmast üldse saanud on
veel üks samblatükk kui kaunistus koera kõrva juures
selle jätan

"kui ma ütlen malts, siis ma enamasti mõtlen selle all rukolat"

                                                                                             peika

... repeadi peal

Täiesti juhuslik youtube`i ettevise see belgia bänd Balthazar. Kõik lood, mida kuulasin on mingi määral toredad. Ja sõnumiga. Varasemad lood võisid jääda ilmselt Tame Impala varju jms. Sellist musa hakkas juba uksest ja aknast sisse tulema... Aga see Fever mängis mitu ringi. Hilise (kl10, teised on earlybirdid) töölemineku üks plusse on see, et saab päeva lõpuks ennastunustavalt musa kuulata ja tsillida.. Hea ei ole see teps mitte, viimastel nädalatel pole kodu jaoks üldse aega ega tahtmist olnud. Kohustused, öäk. 

Ja Kaneelinani jõudsin ühe fb seinapostituse kaudu. Uneteadlane (K.V. toim.) olla seda mitmeid-mitmeid kordi kuulanud ja lummatud. Kene enda vanade superstaarisaates tehtud coverite juurde tulen vahel ikka ja jälle tagasi. Mitte et see oluline oleks, aga mingid sellised veidrad seosed peavad olema minu elus. Vot. Ning osalt Kene tõttu, osalt sellepärast, et Kaneelina näol tegu vana kooliõega, kelle tegemistega võiks kursis olla, jäin kuulama. Alguses ei olnud sellel lainel (tööjuures oma eurokate pleilist, kas jagan?? mida ma eurolugudes olen hakanud hindama: produ - kui on 3 erinevat rütmi ja mitmekihiline värk siis way to go) Aga seejärel see album hakkab sööma ja sööb end sinu sisse ja jääb kummitama. Noh, kohe alguses jääb kõrva feistilik olek ja eriti hea ja maitsekas helikvaliteet. Saan  arvustada kah (tahaks selle plaadi emale anda, not shure kas ta oli tema inka õps v mitte, aga noh tore, ja neil vaja sellist taustamusa, kui keegi külla tuleb). Pikemalt praegu ei viitsi.

Mis mul elus muidu toimub muidu? Püksid on kipsipurused ja sokitallad ka. 

Otsin omale uut mantlit ja ei leia ja ei leia... vahel tundub, et mu saatus ongi kaltsakaks jääda? 

Rosin tõi saapa. Ma arvan, et ta leidis tänavalt nätsu ja sõi selle ära. Midagi ta seal nõnda nätsutas. Loll koer, ütlesin talle, sest ta võiks nagu olla juba eesti keelega tuttav. Ei jõua tal kõike suust ära kiskuda. 

Top tuline tiinekaluuletus (blame it on täiskuu)

ma igatsen sind
sa igatsed mind
ma ei tea
kas me igatseme üksteist
üheaegselt
11:11
märgilised tähendused
v lihtsalt märgatud väikelinnas
on sünk või ei ole sünk
mis sellest üldse abi on
öökapil eneseabiõpikuid ja biosemiootika
vedeleb südametilkade pudel
kirjutuslaual õlle
pudel
aga südame all ikka on hell
hell nagu inglise keeles põrgu

 




Tänane päev täis prantsuse musa. Algas see Söökladisko saate mingi esimese v teise looga, ansambel Juniore ( See lugu, aga veel väärt kraami on) Ja jätkus Naba saatega. Naba-Joonas kuidagi sarnases infoväljas vist elab minuga, aga üllatusi ikka jätkus ka)

Jääaeg

Vahepeal oli mõtteid, millest kirjutada. Aga need läksid üle. Heietan siis niisama...
Nädala rant: kui oleks õigel ajal oma lullasid kohendanud, oleks ma ka veebruari Rõhus esinatud. Mine tea, kauaks vanpsi enam elavate kirjas on, ja üks luuletus just temale pühendatud ka. Nojah. Äkki peab veel vastu...
Vahepeal olen kuulnud/lugenud nii hea luulet, et tekib motivatsiooni ka langus. Kõik on maailmas öeldud. Kõik on öeldud hästi, ilusti, tabavalt. Mis ma enam.
Vahepeal sain ühe laulu ka salvestatud tänu hahaaa sellele samale tegelasele, keda ühes varasemas postituses maininud olen. Kommunikatsiooniprobleemid said lahenduse. Aga. Olen vist ikka üksikuks hundiks muusika valdkonnas loodud. Tema lugudega raske suhestuda. Neil on midagi minu jaoks korrast ära. Struktuur? Arusaadavad sõnad? Riimid? Totakas küll, aga mulle meeldib jälgida ka mingisuguseid trende muusikas. Nt see viimane lugu on selline lihtne tsill folkpala, mida õige produga saaks kasutada nt telefonireklaamis lol.


Offtopik infot ka töökaaslaselt. See on täitsa huvitav, kuidas Sri Lankal elu käib! Budism on hinduismi ja kristluse kõrval prevaleeriv religioon. See on religioon. Mitte elustiil/filosoofia. Ja siis see, et nimesid pannakse lastele astroloogia alusel! Ja uus aasta algab neil hoopis aprillis - siis kui sodiaagimärkide tagumised, kalad,  on taevas ära olnud ning jäär, sodiaagiratta esimene, jälle peale astub. Ja meie siin räägime, et eestlased on hosorkoobi-usku...

Enamik muusikuid Juliaid, keda tean, mulle meeldivad. Pole erand ka tema:

Jaanuarikuu haavandid

Tegin avastuse: Viimasel ajal rändin asju otse sõpradele (chattis) ja mitmed mõlgutused ei jõuagi blogisse. Nii, et pikka juttu ei tee ka seekord.

Niisiis. Mingi osa jaanuarist on lahti kiskunud inimeste haavu (haabu?) . Loen siin. Ja meenutan, et minu juba mitme nädala küsimus enesele on selline labane küss, et kas ma olen hea inimene. Kas ma olen inimesena hea? Või olen ma selline, keda liigitatakse halvaks?

Meenub olukord lapsepõlvest, kus sugulastega tegime vanaemale näitemängu Lumivalgeke. Arutelus, kes on kuri nõid ja kes on Lumivalgeke, andsin vabatahtlikult selle hea ja ilusa rolli temale, sest ka päriselus oli tema hea ja helge. Hõljus kusagil probleemitult (ta probleemiks oli see, et klassikaaslased olid tema peale kadedad sageli, sest ta oli hea ja helge) ja samal ajal suutis olla kahe jalaga maapeal (siiani on tema see, kes esoteerikat tõrjub, ja teadust kinnitab). Mäletan, et ma tegin selle valiku teadlikult, sest keegi peab paha ka olema. See mälestus vahel kummitab mind.
Olen valinud endale rolli olla halb inimene? (Või peaks küsimärgi asemele toppima punkti?)
Miks ma selliseid irratsionaalseid paralleele üldse tõmbama pean??

Omaenda süsteemis elades jälgin oma kirge ja huvisid. Kui jaksan. See võib vahel konflikti minna ümbritsevate sotsiaalnormidega... Ma ei varasta midagi ega sellist. Aga teatud vabameelne mõtlemine on. Kunstniku mõtlemine? :)

Kuna ise olen tegelenud aktiivselt inimestest mõista püüdmisega, uurinud seda armast võluvat rassi oma mitmekesiuses, ja katsunud hinnangute andisest vabaneda, siis... langen ikka sellesse lõksu, et annan endale hinnangu. Mõtlen, mida mu ema mõtleks, mida sõbrants mõtleks, mida kõike veel.

Kristlasest coworker näiteks ütles, et neutraalsus/neutraalselt mõtlemine on üks deemonlikkuse aluseid. Sellega saab igasugu halba korda saata. Igaüks leiab ju oma agendale sobiliku seletuse...

Oh shit, arvan, et olen sellest mõnes varasemas postituses juttu teinud.

Ja väljas on igavesed lumetormid, tuumatalv!
Sri lanka coworker ütles, et sel nädalal peaks isegi plusskraadid tulema. Imestasin. Imestasin ka pisut selle üle, kui hästi käpas on tal eestlastega ilma asjus rääkimine. 

Mõtteid vetsus

Mida minu põrandalt leida võib:
Rosina vurre! Joogamati tükke, mängulooma tükke, Rosina karvadest ning tolmust koosnevaid luitekesi, tolmu, krohvi, Rosina kuivanud kusi, pesukorvi liistakuid, the list goes on.

Mida mu põrandalt leida ei või:
Kõike võib. Aga ebasoovituslikud on pori ja kõik eelnimetatu.

Kosmeetika 2018

Jaanuar on olnud üsna sigri-migri. Sünna ja värk. Uued tutvused, vanad tutvused. Verekuu kuuvarjutusega. Lõpuks päikseline ilm. Mitu meditatsiooni ja kuidagi selline pealehakkamise tuhin.

Aga sellest mõni teine kord.

Tahtsin mainida ära paar kosmeetikatoodet, milleta mul raske elada. Et siis kosmeetikatooted 2018 palun:

1) Sante juuksepalsam
Juuksed on selle tulemusel okeid. Lõhn neutraalne, ei mingit intensiivset lisa-aroomi. Tekstuur mõnus kreemjas. Kõik lihtsalt perff. Sain kingiks miski muu conditioneri. Võrdlusmoment tekkis,ja kaalukauss jäi ikka sama vana hea Sante peale.
2) Kristalldeodorant, Signe Seebid, eriti see roosi oma. Enam ei tundu ükski teine deodorant/higihaisu neutraliseerija mugav ja hea, kui oled kristalldeodoranti proovinud. Vahelduseks võtsin ühe tavalise "higirulli" (deo roll on, miski öko). Ebameeldiv! Tagasi oma roosi kristalli peale. Jepp.

2019

John Green ütles muidugi tabavalt, et mis neid lubadusi ikka anda, püstitada parem eesmärke. Ja tõsi ta on. Lubadused on nagu kättesaamatud unistused, mis peatselt eneselgi ununevad. Eesmärgid, jah!

Aga ma usun, et Eesti inimene* pigem ongi mõistlik ja eesmärkide seadja, tasa ja kaugele sõudja kui et lubadustega lehvitav vurle. Vähemalt minu tutvusringkonnas paistab asi nii olevat.

Aga muidugi võiksid ka unistused täituda. Unistuste täitumine tundub distantsilt vaadates nagu miski, mille jaoks ei pea vaeva nägema, asi lihtsalt läheb täide. Väiksena oli selleks nt merisiga või barbi. Nüüd on unistused pigem seotud mõnusa äraelamisega. Aga ega mõnusalt äraelada päris niisama saa? Võimalik, et mingil määral saab. Usaldada universumit jne. Lihtsalt teha mõistlikke otsuseid ja nii. Seljuhul saabki enesele ainult teravat mõistust ja sooja südant soovida - et need õiged valikud elus valitud saaks.

Panin end ühele unistuste manifesteerimise meditatsioonile kirja. Nüüd jääb mul üle endas tõelisele selgusele jõuda, mida ma üleüldse tahan. Mida soovida. Sellega on mul olnud alati üks probleem. Kui keegi hästi kiiresti küsib, mida ma tahan, ega siis ei oska kohe reageeridagi... Ma ei ole oma väljaütlemistes selge ega konkreetne, sama kehtib unistamise kohta. Seetõttu oleks vaja mul konkreetsust!

Midagi olen veidi lahtipoole harutanud/mõelnud ka eelneva aasta jooksul ning jõudnud lausa sisemise äratundmiseni, mida mul 2019 kindlasti vaja on, et jätkusuutlikult + loodetavasti õnnelikult edasi elada:

• Teha seda, mis pakub rahuldust, midagi hingele, aga ei jäta rahakotti tühjaks (vb vahetada tööd? Viia hobid tõsisemasse faasi, õppida midagi uut juurde) Fookus paika!
• Oma elu ja tegemisi paremini ohjeldada/struktureerida/planeerida nii, et ma ei oleks päeva lõpus väsinud ja hädaldav ning hommikul väheseid unetunde kahetsev, nagu enamus 2018 aastast. 
• neljapäeval ja reedel tuleks kõnealla isegi lõunauinak!
• hommikurutiin paika: jooga + meditatsioon tagasipäevakavva koos kaerahelbe pudruga. Selle ärajätmine on tekitanud mu näonaha kolenemise ja üleüldise loiduse, mis viitab saabuvale keskeale.
• Kvaliteetset ja head toitu nautida. Sellega seoses - inimesed räägivad rohepesust ja veganluse propagandast. Veganpropaganda! Vanem generatsioon arvab, et tegu on lauslollusega. Aga ma arvan, et miks mitte positiivseid harjumusi tekitada sellise jõulise noodiga. Saan aru, et liha ja loomsete toodete söömine on paljugi seotud traditsiooni ja mineviku puudusega. Veganlus on tõepoolest moeröögatus. Aga nagu why not! Vähemalt on see loodusele (aga mitte vb rumalamat sorti moeröögatusega kaasamineja rahakotile) ja inimorganismile mõistlikum kui kunagine suitsu propageerimine vms
• Rohkem aega veeta looduses ja kodu kõpitsedes kui et netis passida. Internetipidurid peale, nah!
•  Harjutada armastust kõige ja kõigi vastu (jah, seda peab harjutama) - just see, millest Doris Kareva aasta viimases Plekktrummis rääkis. Neid samu asju olen omaette mõelnud aastal 2018. Ja tema tõi kenasti välja ka need piirid - sa võid olla aupaklik/sõbralik/arvestav kõigi vastu, või seda üritada, aga see ei anna kohustust saada inimesega isiklikuks sõbraks selle julgeimas mõttes - usaldamine. Sa ei pea usaldama. Ei pea ootama teisest midagi. Ei tasu oodata.
• Varem mainitud konkreetsus enese ja teiste suhtes (ja piiride seadmine)
• Intuitsioon + mõistus (peaks võtma nii keeletunde kui mataülesandeid lahendama?)

* kas eesti inimene on väikese tähega v on Eesti inimene? Olen märganud, et mind teeb rahutuks, kui isegi ajakirjanduses ja avalikes väljaannetes leidub selliseid kirjavigu v kokkulahkukirjutamise vigu ja muid keeleveidrusi. Mitte et ma ise parem oleks! Iseeneses kahtlen koguaeg. Ausaltöeldes oleks hea käia kusagil keeletunnis/ringis või siis vähemalt töötadagi millega, mis tegeleks minu kirjutiste avalikustamisega - sel juhul käiks mu tekst toimetaja juurest läbi, ja ma näeks kohe, kas ja kuidas kirjutan, kas mõni asi, mida tahaks kirjutada ühtemoodi on hoopis teistmoodi? Grammatika ju ka muutub ajaga... Selliseid tekste lugedes ohkan ja katsun rahuneda: keegi ei ole täiuslik, teksti sisu ei määra 100 % selle kirjapilt/kirjapildi õigsus.