stiilinäide algavaks hooajaks

a võta šnitti eskimotüdruk Kakonitast, (kelle Amundsen ekspeditsioonilt koju tõi). pilt siit.
seoses amundseniga veel seda - mul ei lähe meelest töökaaslase siiras hüüatus karvases töörõivastuses maadeavastajat nähes: "nagu minu koer!"

Püssid

Sattusin kogemata Araabia moodsa luule otsa. Minetades oma mugavustsoonile kohase eelarvamuspagasi mugisin sedasorti luulet siis vahelduseks. Palju sõda. Palju sõna. Aga kuna mind siiski võluvad enamasti sõnavaesemad tekstid, toon siin näiteks välja Sa'di Yusuf'i ( 1934.a. Iraagis sündinud ja Bagdadis õpetajaks treenitud kohalikku kommunistlikku parteisse kuulunud tüüp, kes nüüd elab Küprosel)  luuletuse. Pilt, mis sellega silme ette rullub, on elav nagu film... (a nagu ma aru olen saanud, siis tuntum tüüp sealtkandist, õigemini Palestiinast, on Darwish. Tal on asju!)

Guns

The guns roar at dawn

And the sea enfolds the city like smoke

The guns roar at dawn

And the birds are frightened

Have the planes come?

In an empty flat

The plants are silent

The vase is shaking

ps. isiklikust elust rääkides: ööbikuks hakkasin. ei mitte emajõe, ei soengu ega kleptomaania osas. lihtsalt öösel on teha muud kui magada. ning päeval justnimelt uimerdada ja magada. asi algas mõni päev tagasi õunakoogiga, sisaldas kohtumisi vanade tuttavatega ja täna võiks ju lõppeda esmaspäevase tunni ettevalmistamisega. aga juba mõned esimesed read ajasid mu, va poeedihinge, hoopis siukseks.  hm. ja vahel on väga pime õues või olen ma ise pime. meelsasti võiks nüüd siia joonistada koomuski sellest, kuidas ma porgandit söön ning teen mingi võimsa liigutuse ja siis võidukalt pimeduses edasi liigun...

soon...

oktoobri viimane nädal

ja mul on kontsentreerumishäired, yo!

hähh

teatriluulud

vana hea tatari-miljöö! soe ja hubane igas mõttes...

mu extoast on saanud nukuteatri uue põlvkonna esindaja S ( loe: teater on ta elustiil) kasutuses maagiline paik, kus on nii palju suuremaid ja pisemaid detaile, et ma hetkel ei viitsi seda kirjeldada. igaljuhul oleksin nagu sattunud nukumuuseumi mõnda nurgatagusesse, ma ise. ka õhtune koosviibimine youtube videote saatel oli kõvasti mõjutatud S'i stiilist ja ma ütleks, et see on äge! võinoh, värskendav. kindlasti tegi siin vein minuga oma töö, aga siiski, sedasorti kunst täidab mingit sorti käegakatsutamatut nälga... ja mul see nälg ikkagi oli ( igaljuhul kujutanuks ma ette ka nt õhtust suvepäevaetendust pisut nauditavama visuaalse ja miks ka mitte sõnalise väljenduse osas intonatsioonide poolest naturaalsema tükina ( pöhh miuke lause!). st et siis laused ei tuleks suust välja nagu robotid, mida selles etenduses kohati ette tuli ja mind häiris. ja näidendis niigi sunnituna tunduv naer ei olnud ka laval just loomulikum. muidugi ei propageeri ma no99 "särtsakust" (vms)   nagu A mu kehvast kommentaarist pahakspanevalt aru sai. aga ma propageerin mõningast rohkemat läbimõeldust. usun, et suvel võis see kindlasti väga lahe ja mõnus olla. vist. aga see siin  ja praegu oli kuidagi vahepealne ja ei avaldanud see vahepealsus kahjuks suuremat sorti elamust. üldiselt siiski kenasti lahendatud, kuiigi... ja asle oli merenarkomaan for sure, adrenaliininarkar kuni viimase hetjkeni, või siis käis merel mingeid maitea mis asju ajamas, angry birds vms. tüütu ülemõtlev naine, võiks öelda, aga ei võiks ka, sest ka ju tema roll oli mõistetav. mõistlik inimene ei roni vihma ja tormiga fjordile ja punkt)

mõned maagilised asjad siin kähku spämmin edasi, enjoy:

2. osa:



3.osa ( mu lemmik :-p)



ja midagi lõbusamat ka ikka!

joo(deldus)

käes on oktoorbi keskpaik, mis tähendab, et peagi:

( ning nagu näha, väljendan end viimasel ajal täägides. mis sorti progress see veel on? siin saab rääkida twitterimõjutustest vist?)

tants eesti filmi ümber

tore skets, yo. nii ongi äkki. imed jäävad tihtilugu vaatajate poolt tabamata. imevad.
*

peab mainima, et selline "elitaarne" eesti kaubamärgiks muutuv tumedus mulle siiski meeldib. weird as i am, mitte ilmselt päris igas filmis. ning kui ma oleks proff, siis vuristaksin ette nimesid, mis rezissöörilt see ja teine idee napsatud on. aga.  idioodis oli tumedus ja maalilisus ja odavus kuidagi omalkohal ja töötasid koos sümbioosis. vähemalt toetas konstüümidraamat tugev dostojevskiline aluspõhi ning näitlejatering, mis sisaldas vanu tuntud larfe, okei, tõi esile risto, kes võitis ka mu ühe üliheterost meessõbra südame. et siis win! vastukaaluks aga, üks naispeaosatäitjatest tõi küll kurvid kenasti ausse, kuid viis mind assotsatsioonidele, kuidas panntäis praekartuleid ja torditükk kiirelt tema kõhtu tee leiavad, ning see tema eneseväljendus on selline vastakas - tundub alguses väga kohmakas, kuid oma altkulmu pilguga muudab ta selle kuidagi "nii peabki" effektseks, et... nojah, raske on teda kaua jälgida. isiklik värk, ehk on temagi paljude südametes.

isiklikust elust rääkides:  oeh, raske on olla tundlike vanemate tundlik laps. aga katsugem mitte hädaldada. tähtede poole, kus iganes need ka poleks ja mis iganes sõelapõhi...

merikapsas

üheksateistkümneaastaste(?õigekiri) pealetung ja torm, ma ütleks. üks neist, kes juhuslikult ka postimehele muusikarvustusi vahel kirjutab, on mu klvaeriklimberdusest sellise pompöösselt algava ja hiljem mõnusa fluidumiliselt tiksuva kulgemisega remixi teinud. algset klaverit on pisut kuulda kusagil 1.11 juures ja aimatavalt edaspidigi.

Lilled vihmas (ligunenud version) by RaveDigger

seoses uue elukohaga on päevakorrale tekkinud jälle mugava tooli soetamise plaan. ideaalis oleks ta sellise konstruktsiooniga, (võib ka olla selline) nagu allpool demonstreeritud. m-l'l on säänseid tervelt 2 tükki, aga temaga ma kauplema ei hakka ega tunde külas veetma, ning mujal ma sama mugavaid ja häid täheldanud pole. aga otsime, elame-näeme...

 

jaa, andy, mina kaa mina kaa!

hää:
everyone alive wants answers by teebsio

soomlanna ei ole kott!

s`oomlane   ~se  (23) soms   -iete
ko`t´t^b   koti  (62)  2. soma

omaette nunnu on teada, et saaremaa on läti keeles saamisaar...  (sāmsala) 
ps. läti jänes teeb cibric-cibric. eesti jänes on vait.

veetlevad veidrused

Ja äge hiljuti tuntumaks saanud tumedamat-tummisemat sorti uk-based talent the haxan cloak on teinud õppe- ja koostööd sähherduse kreeka päritolu meesbjörgiga, nagu factist lugeda, kes oma kõrvu kenasti elevantide eest hoidnud on ning pole okast kurku lasnud. võib-olla tal mingisugused magic okkad kurgus siiski on, sest oma häälematerjali kasutab ta vägagi mitmekülgselt ära. ja kaelaümber on ta enamasti midagi totralt dekoratiivset sättinud. kui olla nii särav isiksus, pole ju vaja seda sära varjama miskeid sallilaadseid dekoratiivmoodustisi, aga las ta siis jääb. oluline on, et mikhail on suht geniaalne vend. siin meeldiv näide helide ja visuaalide liitmisest.

tüünusõpetus

ilusad japsinimesed ilusal industriaalmaastikul lihtsalt ilusat muusikat tegemas. sellist, mis endalgi pea sees helisema hakkaks, kui ilma audiosaateta linnas kaua ringi tammuda. või ka looduses. tüüne värk :) jah, siin empaatia teeb subjektiivsel meeldimisel oma töö. ja arvatavasti on mõningaid indiviide  tenniscoatse täna citysonicul vaatamas-kuulamas kah. veel laulvat linnapilti jaapanist (ja mujalt) siin.

Ühes väikses eesti linnas

Foucault’ ühiskonnakäsitluse keskmes võimu ümbermõtestamine. Võim pole lihtne hierarhia või duaalsus (isand vs. ori). Võimusuhted on kõikjal – pigem võrgustik kui hierarhia. Oleme kõik alati võimusuhetesse kaasatud ning see on dünaamiline protsess

ma ei tea, kas oleksin pidanud nunnud lastejutud rikkuma ära tunnis omaenda näitega, mida siin rahulikumalt avaldada saan (nimelt ma olen passiivne lambuke tundides ja just mitte kõige jutukam, leppige sellega, vana koer juba). näide ühest väikesest eesti linnast, kus kuu alguses, vanpsi jutu järgi, on võim poole linna üle ühel katlakütjast onul. tal nimelt on siis palgapäev. ning tal on siis vaja võtta viina. muidugi on katlakütja omakorda allutatud oma sisemisele viinadeemonile, mida justnagu ei pärsi ka onkli viinavõtjatest sõbrad, kes talle nagu uni peale käivad, et tulgu ta nüüd nendega jooma või on ta kitsi. elektrikuks kutsutud katljakütjast onu ei ole kitsi. viinavõtmine kulgeb, vanpsi jutu järgi, nädalate viisi. "ja siis ta on nädalateviisi käpuli või ma ei tea kus. ükskord oli minu ukse taga. oli valesse trepikotta sattunud" ja nõnda elatakse pidevas külmahirmus. vot nii.

teemamuudatuseks: ja siis twin shadow on natuke ära möksinud ühe toreda loo (pand sellele nimeks changes võimidagi taolist), mille originaal kõlab väga lummavalt, viisi mitte perfektselt pidavad naisterahvad on vahel maitsekad ja oskavad hinges mingeid meeldimiseks vajalikke nuppe katsuda imo .see on mind nüüd nädal otsa kummitanud. see on teinud pai mingitele ajukohtadele, mille tulemusel olen veits triibulistes särkides klounimeigiga tädisid joonistanud eiffeli torn peos ja nii. selgus et ka ülejäänud album nimega circus on täitsa torekas, diskopepudele eriti sobiv. aha, pluss akordion on mu uus boyfriend! (st mulle meeldib)