igatahes, kui mingi 3 õlut joodud siis v hia lugu! (grimes möllab ka seal)

Iseendast teadlikuks saamise kunst.

Kas inimelu on see? Minule vahel tundub. Teadvustamine. Iseenese varjulistesse paikadesse valguse toomine. Lihtsalt teadvustamine. Kes ma olen? Kogum millest? 

Kui me tulime siia kogema seda nö 3d elu, siis seda me kogeme. Ja selle juurde kuuluvad kahtlemata  vastusteta küsimused, igavikulised küsimused. Teaduslikult tõestamatud värgid jne. Elu on müsteerium. Seda poolteadmatust ja püüdu teadmiste poole iseeneses tuleks nautida. Sest mõtle kui igav, kui sa juba kõike tead! 

Ma nautisin väga eilset üle pika aja botaanikaaias käiku. Uued infotahvlid! Mingisugune pesa! (#loodusfestival), ühed lemparlilled floksid!(see lapsepõlve lõhn nendega seoses) Paanikasööst hõlmikpuu (ürgne ja oma sortimendist ainuke siiani säilinud) juurest edasi tulbipuu juurde minnes.  

Kirjeldamatu ebamugavustunne. Ka ülejäänud taimed olid seal minust peajagu pikemad, paistsid troopilised ja ohtlikud. Paanikas sööstsin sealt minema otsides teed dzunglilabürindi, katsudes puutuda võimalikult väheseid taimi. 

Haaras mingisugune elu ja surma tõsiduse tunne, mis paistis olevat nii sügaval minu lihasmälus, alateadvuses, et poleks osanud arvatagi. Väiksena olen sarnast tunnet veel tajunud, botaanika aias. Ja vahel vees mõne taime otsa astudes.

Üleval nunnude rukkilillede juures, kus silt "umbrohud ja prahitaimed" tuikas kuklas ja elu müsteerium pani kukalt kratsima - mis paanikasööst see nüüd siis oli? Mida traumaatilist ma olen läbi elanud, et selline ptsd välja lööb. 

Mõtisklesin ka hilisõhtul rõdul tähti vaadates. Sametises õhtus, ja tõdesin, et juba ainuüksi sellele mõtisklemine on omamoodi nauditav tegevus. Kas ma tahangi vastust? Teadvustamise protsess on tegevus omaette, mida tuleks rohkem väärtustada. Sinna korraks peatuma jääda, mekkida selle olemust, mekkida selle elu olemust, lasta müsteeriumil olla. 

...

Lulz hakkasime Netfixis söömise taustaks Adventure Time`i vaatama. Nii diibid tõed nii lihtsalt ära selgitatud. Osho  vms ruudus! 

Koduteemad: esik

Olen vahepeal isegi liiga elevil, kui läheb sisustamiseks. Sageli on mul peas miljon mõtet, mis tuleb seada raamidesse seoses rahakoti paksuse ja teiste asjassepuutuvate isikutega.

Siin siis meie esik. Ise arvan, et kena-naturaalne. Võimalikult palju moes olevat korvivärki ja puiduvärki olen püüdnud integreerida, sest ülejäänud korter on pigem külmades toonides/valge-hall-sinakas, või vähemalt nii ta on plaanis luua. 

Tapeet/värv on seesama, mis siiakolides eelmisest elanikust jäi. Õrn virsikutoon. Sooviks selle ülevärvida pisut kontreetsemaks oranzikaks, terrakota v midagi taolist. Algul käis meil peast läbi mõte esik (tume)siniseks teha - aga eks jõuab muid tube sedavärvi teha/siniste elementidega täita.

Sinise värvi suhtes on mul lausa tekkinud mingi veider fetish. Praegust elukaaslast kohates - tema eelmise elukoha tuba oli hõrk helesinine, nagu ka tema voodipesu, mis oli väga rändom, aga mulle meeldis selline suvalisus (hirmuskahju, et sellist tekikotti suuremas mõõdus/ülde enam ei müüda) samuti on see üks vähestest värvidest, mille osas me jõuame üksmeelele, kui tahame oma kodu mingit värvi värvida. Tema on rohkem õhuinimene, mina eelistan maalähedust. Magamistoa ruloo on ka helesinine, nagu ka voodilinad. Allpool pilt.

Muidu on tema suht minimalismi ja b&w scandi isik. Eks mullegi see meeldib, aga värvisähvatused siin ja seal, mingi kiiks ja elutahe-rõõm võiks siiski ka kodust välja paista. Tema on sellega päri.

Magamistuba on kuidagi pastelne tho... Seda ka osalt tapeedi (mida me pole joudnud vahetada) beezikuse tõttu. Uffff ma vihkan juba vaikselt beezi. 

Kingariiul ja nagi Home4you`st, 

Lamp Homeart`ist (Telliskivi)

Kummut(Storvik) Jyskist soodukaga (kokkupanemisjuhend paras porr!)

Vasakpoolne korvike Hemtexist soodukaga, 

Parempoolne saadud kunagi sõbrannalt hoiuks, aga jäi mulle,

Tool vana sõbranna käest eelmise kodu soolaleivakaks (antiik)

Peeglist paistev skandinaavialik tool on24`st (2tk, teine köögis)

Magamistuba: üsna minimal.
Seinad värvib kunagi valgeks.

Puhkus

Hommikupoolik. Elukaaslane on enda järel sulgenud ukse ja tööinimese päev on alanud.

Tema. Ta on joonud smuuti spirulina ja mingi teise ägeda seguga. Ta on nüüd tassikese kohvi võtnud. Teda piinab kaelavalu  juba mitmendat päeva. Öösel lahtise aknaga kuidagi vales asendis magatud?

Ta on jälle jõudnud vanade heade mantrade juurde. Rahustav ra ma da sa
ja ...ek ong kar ... (Jai-Jagdees või Snatam Kauri esituses)

Ja miks mitte ka kaitsemantrat ümiseda (aaad guray nameh jne)

Üürgab häbitult üle korteri tekitades videost tulevale häälele teise hääle, sest too on kehvasti kaasalauldavas helistikus.

Koer ohkab eriti raskelt ja pöörab külge.

See üle pika aja kundalini joogas käidud tund oli mega. Kaelavalu leevendatud nagu naksti. Kui sa tead, kui hästi on võimalik ennast tunda, siis ei tohiks ju laiskus niimoodi maad võtta. Ja kaelavalu naaseb sniiki bastard.

Ma tegelen sellega, märgib ta omaette ja rahustab end, et elu peab ikkagi teekond olema. Lonksab kollasest tassist viimast kohvilonksu ja hakkab rongipiletit ostma.

Mustrid muutuvad

Jäin siin juutubi vidjosid vaatama. Erinevatest maadest ja nende kultuuridest. Praegu selline. 

Prantslased on nii pessimistlikud! Ja kriitilised! Peaaegu nagu mina. Vahel kompleinin ka mina toredate asjade üle nagu puhkus ja mingid head asjad, et ääh oli nii ja naa kehv ka see asi. Ma arvan, et see on sellest, et kuulajal ei tekiks pahameelt, et näe kui tore temal on. 

Teatud mustrid selles valdkonnas hakkavad muutuma.

A`ga Genis vetsus, tema hädaldab oma juuste üle kui ta nokaka peast võtnud on. 

Mina vastu, et oii nii ägedad juuksed sul ikkagi, sul vähemalt on neid! Mitte nagu minu hõredad tuustid. Tema vastu, et vaata, su juuksed nii kenad ju. Mina muheldes: Tegelt on jah!

Mida siit välja lugeda - sellise hädaldamise põhjuseid on mitmeid, ja osalt on need sellised mängulised. Mulle tundub, et põhjused on:

1) jää sulatamine jututeemana v jutujätk

2) heakskiidu kinnituse leidmine

3) vihjamisi kinnitamine, et isegi kui teine inimene peab sind megatoredaks jne, ei ole see elu sul midagi nii roosiline ja teine inimene ei ole oma ebaroosilise eluga ainus inimene siin maamunal. Mingisugune ühtehoiduvuse/lohutamise soov

Tol hetkel hädaldasin ma peamiselt selleks, et juttu edasi viia. Aga kukkusin ka kohe sisse, sest noh, ma olen oma juuste olukorrast ammu üle saanud, leppinud ja õppinud neid aksepteerima.

Vana Euroopa olevat energiast tühi. Kui nad jätkavad taolist hädaldamist, mis on a la kultuuriline sport, siis ega neil pikka pidu enam ei olegi. Sest asjadel on kombeks manifesteeruda. Ja nüüd juba kiiremini kui varem... Maakera muutub, kõik on muutumises...

Udutab

Udutab vihma. Varesed. Muud linnud. Akvarelliline taevas. Pilvekäntsakad ja rümbad,svammid, difuuserid. Tuuleiilid hiilivad ja tantsitavad kasevõrasid. Muruplatsil on maas koos lehtedega kenakesti puuoksi. Linnutiibu. Vihmametsistunud, omal moel, on Tartu. Tartu kohale-peale on laskunud suur vihmavaim. Ja vihma ja niiskust immitseb temast. Alates vist ee eilsest. Aga mu lobeeliad suutsid ikka kuidagiviisi ära kuivada. Olin mingil nädalavahetusel eemal.

Viirukid sisisema, küünlad põlema. Vihm trambib kõik ebaselge ja hõljuva konkreetseks. Tuli tekitab elusolemise tunde. Selgineb ja settib.

Hea asi see Rainforest Spiritual Enslavement!