Imelikud jubedad unenäod

Seda on mitu ööd juhtunud. Ärgates jääb unest vaid ähmane tunne. Teate küll. 

Viimased kaks ööd õnnestus siiski enam-vähem meelde talletada, mis toimus. Mõlemas unenäos on tegevuspaigaks linn. Mingi võõras päikesepaisteline linn. Eilses unenäos meenutas linn kohati mu kodulinna Keilat. Aga ainult natuke. Tänane unenägu meenutab võib-olla veidi Tallinna vanalinna, aga on palju dünaamilisema pinnaga, künkad, mäkketõus ja laskumine. 

Täna nähtud linnas olen korduvalt käinud. Mõnes varasemas unenäos. Tulin vist koolist või sellelaadsest. Nägin, et üks tuttav õppur suundub vastaskõnniteel ülesmäge (tee läks niimoodi kaheks, et ühelt poolt sai üles minna, minu pool teed viis tee otse edasi), kus ju, õigus küll, on üks kohvik, kuhu ma millegipärast lvarem sattunud ei ole. Käin siinkandis sageli. Aga millegipärast pole märganud sellesse kohta minna.

Istun seda lugu kirjutades hetkel köögis, akna juures. Köögiaknast näen: kooliõuel suitsetab keegi, kes meenutab Harglat. No mida ta praegusel ajal seal teeb?! Suitsetagu oma koduõues. Kas sa elad koolis?

Okei. Nii. Ületasin tänava, et samuti sellesse toidukohta sammud seada. Valgete seintega meeldiv vegan-kohvik. Aga millegipärast, kohvik oli vist populaarusest pungil, inimestest kubisev, istet ega einet ma seal ei võtnud. Liikusin edasi. Kuni olin jõudnud veidi rahulikumasse piirkonda linnas. See kohvik! Läksin sisse. Seal olin ma kindlasti kohe mitu korda varem käinud.

Hargla suundub otsustavalt kooliõue nurgataha, kooli sisse. Mis?!

See on selline veidi Energia või Narva kohvikut meenutav samas pigem Ümarlaua poole kalduv nostalgiline urgas, jah urgas, sest seal aknaid ei ole. Ta on maa all. Hmm, või oli üks aken ikka ka? Maapinnaga üsna sama joone peal ning paistab sealt siseõue rohelus ja nurmenukud.

Härra pargib oma hõbehalli... (mis marki?) auto otse kooliuksele lähemale. 

Urkakohvikuke on mingite noorte boheemide peetav paik. Ühes nurgas möllavad veel mingid noored omavahel. Lett on pruunika ruumi keskel. Ma alati lähenen sellele valelt poolt, ja mulle alati meenub see siis, kui olen tellimuse esitanud. Niisiis lähenen valelt poolt. Ja liigun letiääres edasi, tehes peaaegu ringi ümber selle ee letisaarekese. Seal on suur must kohvimasin, ja pruuni riiuli peal pudi-padi. Nagu mingit erilist süüa ei ole. Nipet-näpet: koogikesi ja pirukakesi. Müüjat ei olegi. Ta tuleb tagant ruumist üsna äraoleva olekuga, paks hobusesaba hüpleb sammudega kaasa, äraoleva ja pisut nagu ka üleoleva olekuga. Tean sisimas, et head siit ei tule. Palun Cappucinot. Mõtlen, kus istet võtta. Võtan istet möllavast noortegängist kaugeimas nurgas. Minu ette tuuakse must kohv. 

Hõbehall Mazda 6 lahkub kooli juurest. Tõstan pead, sõidab Pärna tänava poole. Nii lühike see kooli territooriumil viibimine oligi! 

Uurin veel seda kohvikut. Mul pole mõtet baaridaamiga arveid klaarima minna. Nad on noored boheemlased. Midagi ütled, siis on vähemalt kümme vastulauset. Ega neil ei ole raha palju ning komponendid on enamasti otsas või otsakorral. Möllavad noored lahkuvad kohast. Baaridaam suundub samuti tagasi tagumistesse ruumidesse, mine tea, mis asjad tal seal ajada. Vaikus. Ega`s midagi, pean minagi liikuma hakkama. Must lurr  - pettumus - on joodud. Väljapääsu juures asetseb pikk maani peegel. Uurin end korraks sellest - sätiks juuksed korda. Miks ma olen millegi maasika/vaarikalaadse asjaga koos? Mu nägu on täitsa punaseks mäkerdatud. Peaaegu nagu sõjamaaling. Liigun peeglile lähemale. Veri. Okei. Kust see tuleb? Oi, peas lausa tulvab verd, juuksed on rasked tumepunasest lägast peas. Katsun juukseid siit ja sealt, katsun peanahka. Ma ei tunne midagi. Kust see veri tuli? 

Eilsest unenäost ehk pajatan hiljem. See oli tänasega sedamoodi vastandlik, et... justkui midagi jubedat ei juhtunud, aga tunne enda sees oli maru jube. Terve tunnete virrvarr.
...
Vahelduseks Grimes`i! Tal ilmus vahepeal uus plaat. Mulle meeldib kogu tema loodud maailm vaat et tsipa rohkemgi kui tema musa. (See on huvitav, kuidas ta oma häälega toime tuleb. Leiab viise, kuidas seda eksponeerida nii, et "vead" oleks head.) Aga see Delete Forever juba nädalaid jälitab mind.

Kui Grimes oleks laps, paneks ta mind lapsevanemana muretsema, ise ma tema elustiiliga ei saaks nädalatki hakkama. Aga kaugelt vaadata on võluv. Vahel janunen millegi teistsuguse/tulevikulise järele. Miks muretsen`? Näiteks see mega video tema toitumisest, ja see mega video meikimisest!!!

Grimes`i take sellest, kuidas respiraatoreid (suukotte???) seksikalt-väärikalt kasutada: