Need Utoopia laivid (nt kirjanduslikud teisipäevad) ajavad jooma. Käsi haarab kohe automaatselt õlle järele nagu oleks alateadvus programmeeritud. Tõmban käe ära. Märkan köögitasapinnal kohvipuru ja mingit muud mustust. Puhastan selle. Kas puhastada korralikult või niisama siuh-säuh üle teha?
Kiiresti avan külmiku taas. Filtreerimata Sass klõhh lahti ja arvutitaha siia kirjutama. Okei. Kuulan edasi. Vaatan aknast välja mõnus vihmailm.
Vastupanu. Mõte oli teha üks korralik meditatsioon. Selleks on vaja puhast ja rahulikku meelt. Rahulikkus on olemas, aga puhtus jätab igas mõttes soovida. Igasugused sõltuvused ja laiskused ajavad sõrgu vastu. Selline vastupanu... tõmblen ühele ja teisele poole.
Töö ajal ei suutnud jälle tööd teha. Kirjutin rõdumõtetest ja skrollisin gardestis okaspuid, jaapani lehiseid. Päris kulukad teised...
Homme ärkan varem, olen tubli!
vihm vihm vihm mu instastoryt vihmast ei viitsind keegi vaadata. See on ok. See on püha igavus.
Maalilist kuulamist jälle, tööpäeval oli taustaks:
Okei. Juttu kuulama ja köögitasapindu nühkima.
ja
No comments:
Post a Comment