skypeart

[13:27:31] Karin Lumiste: (~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(pi)(h)(sun)(sun)(sun)(sun)(sun)(sun)(h)(pi)(~)(~)(sun)(dance)(h)(chuckle)(dance)(dance)(chuckle)(h)(dance)(sun)(~)(~)(sun)(chuckle)(dance)(h)(dance)(dance)(h)(dance)(chuckle)(sun)(~)(~)(sun)(chuckle)(chuckle)(music)(h)(h)(music)(chuckle)(chuckle)(sun)(~)(~)(sun)(dance)(music)(F)(d)(mp)(F)(music)(dance)(sun)(~)(~)(sun)(dance)(music)(F)(^)(makeup)(F)(music)(dance)(sun)(~)(~)(sun)(chuckle)(chuckle)(music)(h)(h)(music)(chuckle)(chuckle)(sun)(~)(~)(sun)(chuckle)(dance)(h)(dance)(dance)(h)(dance)(chuckle)(sun)(~)(~)(sun)(dance)(h)(chuckle)(dance)(dance)(chuckle)(h)(dance)(sun)(~)(~)(pi)(h)(sun)(sun)(sun)(sun)(sun)(sun)(h)(pi)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)(~)


kopige omale skype'i. ilus kunstiteos :)
tegelt k ja t avastasid selle lehekülje võimalusi: http://www.rotorblog.com/2006/06/12/hidden-skype-emotions/

kodus

niiii hea on jälle kodus olla!
kui oma tuppa läksin, nägin esimese asjana, et seal on jälle uued kardinad.
meie naisliinides peetakse parimaks kokaks mu vanaema. minu arvates on aga emme toidud kõige paremad. kuigi mul on lihast täiega kopp ees (vanps manustab seda mulle liiga tihti ja mitte just MINUARVATES parimas serveeringus..kui ma omapead elasin, ei tarvitanud lihatooteid üldse), sõin ema tehtud liha ja kartulit suurima heameelega. peale selle hävitasin peaaegu kogu paviast saadud veini üksinda ära ja keegi ei tõstnud kära :) . ema on mul samasugune veinifriik. aga ta piirdus kahe pokaaliga. isa ja vend 0. viimane andis end näole, kui meil söömasaaga lõpetatud.
vennaga saab nalja. nimelt ma pean teda ossiks. ta ise ei taha sellest midagi kuulda ja käseb defineerida sõna oss, millega ma jänni jään ja laseb siis mingeid 90nendate mitte just kõige kuulsamaid hitte (mis on tal kusagil tränalugude vahel peidus), tema tutvusringkonna lemmiklugusid, ja pahandab, et ma peaks sallivam olema."no see lugu sulle ikka meeldib. oot nüüd lasen lugu, mis sulle lihtsalt peab meeldima!" siis küsib ta mu käest, kas ma ikka attis olen käind ja räägib enda reividest. haha. tegelikult on ta tore vend. ainult et ma ei kujuta ette, kuidas me nii erinevate mõttemaailmadega oleme...

kummaline-kummaline

võib öelda, et juba üle nädala olen kuulanud tunde järjest brad mehldau klaverivarianti radiohead'i paranoid androidist. ma lihtsalt ei saa üle.
ja killersi glamorous indie rock n rolli uuestitegemine (tollel viimasel albumil) on ikkagi pask(natuke hilja räägin sellest, aga parem hilja kui mittekunagi, eks?) kuidas saab üks lugu kahes mitte väga erinevas variandis nii teistsugune olla, selle vahega, et ühte ma armastan, teist vihkan lausa. armastusest vihkamiseni ongi üks imepisike samm. jeah. sellele konkreetsele sammule siin aitab kaasa brandoni võbelev halehääl nagu oleks katk tast üle käinud(mine sa tea, pole bändi eraelu uurind väga tegelikult). kunagi ammu-ammu tuli ta toore ja kuulamapaneva jõuga peale, mis mõjus kuidagi energetiseerivalt(oeh, imelik sõna).

arhitektuurilised unenäod

ükspäev ei öö nägin unes, et ühikas oli nagu sinine muumimaja keset rohelist välja. raskusi oli kolme voodi kuhugi paigutamisega, kõik tahtsid, et voodid oleks ühe küljega vastu seina. aga mis sa teed, kui sein on kumer. (kiire guugeldamise tulemusel päris sellist muumimaja ei leidnud nagu mul unes, aga sain hoopis sellise kurja kommunist-muumi osaliseks. nautige!)

täna hoopiski nägin sellist und, et ma olin vennaga kusagil väga kõrge maja otsas ja vaatasime alla mingeid uusi ridaelamubokse. ma tean küll, kus need majad keilas asusid. tegelikult neid seal ei ole.aga unes oli kõik ümber korraldatud. see koht asub üsna madalas kohas. seega laiutasid aedades suured veesilmad. üks dziip täitsa esiratastega poris. aga ühel majadereal ei olnudki aiakesi. kõige äärmisema maja onu tahtis endale terrassi ehitada. pidin teda aitama. aga liiga palju mõtlemist ning ma mõtlesin, et nüüd oleks õige aeg üles ärgata.

ja venis:

keskmine M ütleb:
9
gert-heiko ütleb:
8
keskmine M ütleb:
8
gert-heiko ütleb:
10
gert-heiko ütleb:
HEHEHE
keskmine M ütleb:
9jäi vahele
keskmine M ütleb:

gert-heiko ütleb:
ei jäänud ju vaata üle
keskmine M ütleb:
aajahoeh
keskmine M ütleb:
ok
keskmine M ütleb:
nüüd kinni ja õppima
gert-heiko ütleb:
uuesti, sina alusta
keskmine M ütleb:
päriselt!
keskmine M ütleb:
näh
gert-heiko ütleb:
ja kiiresti, aeg saab otsaa!!

ja nii see venis:

gert-heiko ütleb:
oota teeme kiiresti, ära teistega räägi vahepeal. teeme algusest kümneni ja nii kiiresti kui saame, eks
gert-heiko ütleb:
sina alusta
keskmine M ütleb:
ei räägi
keskmine M ütleb:
sa räägid ju
keskmine M ütleb:

keskmine M ütleb:
ma jumala kiire
keskmine M ütleb:
3

raskused õppima asumisega

gert-heiko ütleb:
(kolme peal, eks )
gert-heiko ütleb:
(nii kui kolm ilmub siis pane kinni, eks )
gert-heiko ütleb:
oot veel...
gert-heiko ütleb:
JAAA..
gert-heiko ütleb:
4
gert-heiko ütleb:

keskmine M ütleb:

gert-heiko ütleb:
okok
gert-heiko ütleb:


kolme peal pidime kastid kinni panema ja õppima hakkama. siis tuli aken jälle lahti. no norrakatel ei tule see häst välja. pole midagi sünkroniseeritut siin...

väss ja kass - viikend

hajameelsuse tipp: sai paremas käes, suhu hakkasin toppima vasakut kätt.
nii mõjub mulle magamatus. paraku. kuid need magamata ööd olid seda väärt.
reedel genialistides natuke indimussi (andurfrausmarabilia)pluss hilisem annelinn, laupäeval (minusõnaotseses mõttes)ilusat riimi ja biidikäsitsust kuuluude esikalt pluss koguperekomöödia "katsi oodates" peaosades mina ja toms ning lõpuks ettearvamatu magamajäämine. ahaa vahepeal avastasime k'ga pealinnas tuumareaktoreid või mingeid kahtlasi mahuteid ja keelualasid ka. hajameelsusest veel nii palju,et reedel ajasin pimeduse ja ukse segamini. mõtlesin, et teen nalja ja jooksen vastu ust - jooksin hoopiski pimeduse sisse.
aga muidu olin asjalik ka (jah, ma olen selleks teatud tingimustel võimeline), jazzi ja annaga. asjalik olles avastasin oma vanu lugusid, kus inglise keele grammatika natuke humoorikalt longab, aga nendest asjadest vist võib rääkida aint katsile ja tomsile ;)

kadriga sõitsime ükspäev läbi aafrika. päikesepaiste andis kollakatele põldudele ja emajõe luhtadele sellise safari atmosfääri. puudusid vaid kaelkirjakud ja jõehobud. aga kui autos ei puudu hää muss, siis on pikad vahemaad lausa paradiissed. seepärast toda sõitu mainin. mulje.

hommik nähtamatuna!

mulle tundub vahepeal, et ma olen nähtamatu või olematu isikuruumi võimingisellise asjaga. täna vähemalt küll. nimelt kõndisid kaks poissrüblikut ja jäid seisma täpselt minu nina ees, nagu maailm oleks tohutult pisike, ning seisid mulle nii lähedal, et oleksin võinud ühe tüübi kapuutsi midagi siivutut toppida. aga ei. ma ei kaldu äärmuslikkesse pahategudesse.
aga natuke pettunud inimestes olen küll. või olen mina pettumus teistele? arvatavasti ei murra keegi peale minu selle üle pead. pea juba murtud!

salanipid, imetrikid

Toomas ütleb:
tšeki mu orksi uut tisplei pilti
Toomas ütleb:
kinky
keskmine M ütleb:
oo pane katsile see
keskmine M ütleb:
ok
Toomas ütleb:
sellega ma võidan ta südame
keskmine M ütleb:
super

uusaegne aadliau mandeville'i järgi:

‘Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas...kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab... Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga.’ (I, 222)


(Y)

visual music (amon tobin)

nagu mu unenäos.elagu sürrealism!

appi,

kui egoistlik ma olen. ja pean sellest teavitama ka teisi.
ja jälle ma kaldun kurbusele. tahaks sellest kuidagi üle saada. hihi.

mõtlen, järelikult olen olemas

eile läksime sõna otseses mõttes külma kõhuga usundi eksamit tegema. vahetult enne seda jõudsime töö juures pokaalitäie jäätist manustada.
peale seda sai pingeid maandatud zavis ja place'is(seal pidi nagu mingi sünnipäeva allahindlus olema, aint üks asi allahinnatud:S ) teemadel: tabud, elamuprobleemid, ebaolulised asjad. sain igasugu asju enda jaoks selgemaks.

täna hommikul olen olnud ebatavaliselt ratsionaalse mõtlemisega. hommikul murdsin pead selle üle, kust raha saada ja kuhu tööle minna. otsustasin kiivalt, et peaks korralikult ja mõttega eksamiks õppima. katsilt tahtsin küsida, kas ta jätkuvalt arvab, et armastus on pededele(ta vist enam ei arva). see oleks siis tänase päeva ainus ebaratsionaalne liigutus.
minu üllaid õppimisplaane aga takistati. isa salvas mind umbes sellise sõnastusega: kas sa op'i ja kultuurkapitali auhinnagalat vaatasid? mina: ei. millal see oli? i: eile pärast uudiseid. m: kas peale 7 v 9 uudiseid? i: kas sa mäletad sellist kanalit nagu etv? vot peale kanal2 ja tv3 on olemas ka kanal nimega etv. sealt tuleb igasugu kasulikke saateid. m: ää aja paska....muidugi ma tean seda kanalit ja opi!
põhimõtteliselt ajab mind natuke närvi issi teravmeelitsemine, kuigi ma tean, et ta tahab parimat. ma meelitsen vastu ja siis oleme tasa ja kõik on korras. lõpuks vaatasin opi ja kultuurkapitali auhinnagala kordussaated ära.
pool päeva lännu!

jess,

ma pole ainuke eestimaal, kellele meeldib the killers'i "indie rock and roll" .
mul on eeldusi oma planeedikaaslastega ühist keelt leida.

enesestmõistetavalt tark lause

mac on kõrgema ilumeelega aga madalama praktikameelega inimestele.
(ehk siis rinksi videod ei tööta selles rüperaalis. tegelik põhjus seisnes exploreri ja firefoxi tibatillukesel erinevusel - exploreriga miskipärast vidoekupatus töötas.)

unenäod ja reaalsus

olin oma vanas korteris. päike tungis akendest, lahtisest rõdu uksest sisse tehes elutoa rõõmsalt soojaks. pere istus diivanil ja ajas juttu. käisin korra rõdul. paljajalu oli mõnus tatsata. aias mängis jannu sõpradega. läksin tagasi ja mõtlesin, et peaks dushi all ära käima. igatsen oma vana vannitoa lõhna. see on teistsugune. muidugi oli keegi enne mind pesus käinud ja kogu põrand ujus. astusin kikivarvul. üks lambipirn oli endast välja läinud, valgus hämar. kõik oli täpselt siis, kui ma seal elasin...
seejärel leidsin ennast punaste istmetega täidetud teatrisaalist. saal oli peaaegu tühi. esimeses reas istusid eelkooliealised mudilased. nende ees etles keegi tegelane ja küsis kõiksugu küsimusi. lapsed olid kannatamatud. kõigil oli käes oma mingi kreem. kõige äärmine väike poiss hoidis käes roosat roheliste okste pildiga kehaemulsiooni. ta tundus teistest natuke eraldatud olevat ja õnnetu, et tema kreemipotsik roosat värvi on. ehk oli ta minu poeg? ma teadsin, et üks neist peab minu oma olema. mul jäi pilk peale ühele valgete inglilokkidega pojukesele. ta vaatas mulle otsa ja ütles: " ei, minu emme on haldjas." "kes?" "kristiina ehin." eks siis peab minu laps see roosa kreemiga tüüp olema.

juba hommikul purustati minu arusaam küüditamisest. minu visiooni järgi pandi inimesed lihtsalt kusagil keset siberi metsi maha ja nad pidid ise elamist ehitama hakkama. selline arusaam on mul ilmselt pisikesest peale. nüüd aga rääkis vanps, et hoopis keset küla pandi inimesed maha. tihti olid eestlased üsna hakkajad: lasid eestis elavatel sugulastel endale kõrvitsaseemneid ja riideid saata ning lausa rikastusid siberis. vähemalt nii juhtus mu vanavanaema õe martaga. kohalikud olevat olnud laisad - istuvat majaesistel pinkidel, ajanud juttu ja vahtinud möödujaid.
noh, sel juhul on siberisse sattumine lust ja lillepidu. kui oleksin väike 5-aastane naksik, oleks kogu see uus maailm minujaoks pigem põnevus kui mingi kahjutegemine. üks kivi südamel on jälle kergemaks läinud.

polüadressiivne isik

eile sain paki. pealkirjaga:
to: PHIL
adress: kirde 11-12.

imestan, kuidas see paberikene minu postkasti sattus. tsornõi maagi. ja kuidas ma valeandmetega selle ka postkontorist kätte sain. ma ei tea, kas id-kaarti näitamine on kohustuslik. vist mitte. igatahes sinna on üles tähendatud mu kolmas ja päris õige aadress.
pidin veel ühe kingituse saama, aga kuna maagia enam nii õnnelikult minu kasuks töötada ei tahtnud, siis ilmselt on see tee kellegi suvalise koju leidnud. ma pole kade. aga olen uudishimulik.

death pop

täna käisin islandil. unes. island oli saarestik. seal kasvasid ka mõned pikkade okastega männid.(tegelikult islandil mände ei kasva). alguses ujusin jääpangal ühe saare kaldale, möödusin jääkarust(?) ning leidsin asustatud koha. imetlesin maju ja mõtlesin, miks eestis asjad nii korralikud ei võiks olla. ühel majas üllatusüllatus oli suurtest graniitplaatidest fasaad, mõne juugentliku kaunistusega. jättis suursuguse, aga mitte islandlikult armsa mulje. vahepeal paanitsesin sadama ooteruumis ja karjusin ühe mehe peale,kuidas koju saada. inimesed vaatasid mind ja ma otsustasin rahuneda. mees oskas natuke eesti keelt ka. laevaga möödusime majade ja lühikeste puudega saartest. mõistatasime, mis puud need on. lõpuks sain teisele saarele, kus asus lennujaam, et kuhugi kodupoole lennata. aga selleasemel, et lennujaama suunduda, läksin tegin linnapeal ühe tiiru. aga...ma ärkasin üles...

mul on natuke vangisoleku tunne praegu. tulevikus tahan kolida hästihästi suurde linna. majad ja inimesed ja pargid ja autod. nagu suur labürint, kust välja ei taha saada. sest väljas pole midagi. (kindlasti mingil ajaperioodil arvan ja tahan vastupidist)

ülestähendamist vajav mõttetera:

Vasak munand hakkab tuikama siis,kui parem ajupoolkera ei tööta.
selgituseks, et keegi mõttetera liiga otseselt ei võtaks: Ruumilist tunnetust, kunsti, loovust, emotsionaalset intelligentsust, muusikat jne. reguleerib tavaliselt parem ajupoolkera. Kui need funktsioonid on nõrgalt esindatud, hakkavad prevaleerima argised mured. Kingad kulund, nina lömmis, auto vana, naine kole, jne. Tuleb ergutada siit ja sealt, mitte lasta munadel ennast pigistada.Ps. Usun, et naistel on sama asi tegelikult.

machiavelli heldusest:

Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni.
Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega.
Selgitus: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata.



mulle meeldib tema realistlik ellusuhtumine!
tihti võetakse ka minu realismi(mis eelmise blogiga hauda läks) pessimismina, mitte kui realistlikku/naturalistlikku maailmapilti.

üks tore päev

katsile läheb peale igasugune innovaatne kunst(enamasti ikka hää) ning seega ei saanud ta rõõmusõnumeid edastamata jätta:
1)kaarsilla juures on kumminukud voodi peal amelemas. selle suvise suguakti järelkajaks võinii.
2) vana turuhoone kõrval seisab rohelise linaga kaetud siga, mis peaks kindlasti kella 12ks linast vabastatud olema.

ja lõpuks sõnumeid eksamirindelt:
loodan väga, et see oli originaalsus ja mitte lapsus, mida ma semiootika eksamil kirjutasin. mõned kirjutasid eriti kaua. mida? noral läks minust mõned sajandid kauem aega ja ta kirjutas sama küsimuse vastuseks hoopiski midagi muud. okou. tahan juba tulemusi teadaaa!!!

poes nägin volkonskit. nägi välja nagu volkonski ikka. mõned inimesed ei muutu ühegi aastakümnega.

peale poeskäiku nägime lõpuks ära sea. sinna peale seksima ronida on palju raskem ja ohtlikum. peaks olema osavõtlikum kodumaa uudiste valdkonnas ja lugema, mis üllal eesmärgil ta sinna püstitatud sai. eestlaste sealihakultuur? noh, ma ei tohiks siin sõna võtta, kui ma midagi ei tea. aga siiski.
kummi-kunstiteost kella 14-ks enam kaarsilla lähistel ei eksisteerinud. pärast uudistest nägin, et selle eemaldamisega olid lausa mitmed linna kaitsejõud seotud. muhe.

katsi-paavli juurde jõudes märkasime, et baleriin on tagasi. sellest andis märku plastmassist kummut esikus ja igale poole vedelema jäetud asjad. ma läksin hulluks ja vaatasin startreck'i. kui paavel koju jõudis, oli ta sitaks kuri. pole teda kunagi nii vihasena näinud. põhjuseks siis pisike segadus korteris. ja tühi kõht.kõlasid igasugused möirged ja pahameelsuse avaldused. lõpuks ta rahunes, kui sai näidata oma tänase päeva loengu materjale: pilte rindade operatsioonidelt. naiste rindade. põnev.
baleriini fotokat näppides selgus, et tüüp pole ikka õige hetero.

hetkel joon sellist teed, millest ka pilt paremal nurgas. tundub nagu akvarellide segamisvesi (elektrisinine!!!), aga ei ole. hoopis talvehärmatise vms rohutee on. aga selle komponendid hakkasid mind huvitama alles pärast pakendi sildi ära viskamist. mis need sinised õied on? on nad ikka õied? või krepppaberi tükid? aidake!

hea mulje

naljakas, kui palju (sõnagaselgitamatut) rõõmu suudab tekitada üks album, radiohead'i "in rainbows" muidugist.

arvatavasti saab mul rõõm olema ka "kuuluudest". olen selles isegi kindel.

aga praegu nuputasin välja, et eesti keele kõige koledamad sõnad on SÜNTAKS ja MORF.

koledatest asjadest jätkates - kole on see, et sibulatüdrukut ei ole enam järgmisest poolaastast meie seas. lootsin, et tema hädaldused norra keele teemadel oli niisama jututäiteks, aga ei! ta mõtles seda tõsiselt!!! ja mida mina nüüd siis teen? olen ainuke, kes tunnis eriti sõna ei võta ja midagi asjalikku ei räägi? ja kes mind nüüd vahel lohutab ja ütleb:"meil kõigil on raske..." ja kellega veel natuke rõvedavõitu nalju saab teha?

boonus!

lühinägelikkus on kingitus kõrgematelt jõududelt või organismi nõrkadelt kohtadelt: sa võid näha kõike mitmel tasandil. võtad prillid eest ning satud ebamääraste kujunditega täidet' impressionistlikku maailma. ei pea vahtima monet pilte.
lisaks saad endale mingid ägedad prilliraamid valida. olenevalt rahakoti sisukusest muidugi.

katsugu keegi mind ennast sandisti tundma panna sellepärast, et olen vaegnägija!

enesetaputerroristid jälle

maakeral on ülerahvastatus. emake loodus muretseb märkamatult selle eest, et murekoormat kergendada. enesetaputerroristid pole enam üllatavad. aga ma pole ka kurb, kui kuulen traagilisi teateid kellegi tapmisest-surmast. jälle. võiks isegi mingi mastaapsema surmamistöö ette võtta! ja peatama asiaatide pealetungi. aga muidugimõista ei tee ma seda ise, vaid ootan looduse kaitsvat käppa...

"koerasitt sügiseses lehevaibas" - tallinnat siin represendin. vana lugu jälle raadios mängimas. aga see lause on üks kevade märksõnu küll. (ja praegu on teadupoolest kevad õues)kas saaks veel reaalmsemalt ja poeetilisemalt öelda?

tsauka

keerame uue lehekülje, uue hooga, aga samade vanade heade mõtetega. need tahavad välja tulla. ma ei hoia kätt ees.